Jüri Jaanson lõpetas e-etteütluse teistest «paadi võrra» ees

Emakeelepäeva e-etteütluse puhul on oluline nii veatu kirjutamine aga ka kiirus. Kuigi nii mõnigi riigikogulane oli kindel, et suudab kiiresti kirjutada, siis esimesena sai valmis Jüri Jaanson, kes - spordikommentaatorite terminit kasutades - lõpetas teistest paadi võrra varem.

«Kas ma tõesti olen ainukene,» muretses riigikogulane Barbi Pilvre (SDE) umbes kümmekond minutit enne e-etteütluse algust. Tõsi ta on, istungite saali tuli e-etteütlust kirjutama käputäis saadikuid.

Pilvre oli enne etteütluse algust üsna enesekindel, sest hindab nii oma klaviatuuri käsitlemist kui ka eesti keele oskust väga heaks. «Ma olen eesti filoloog ja koolis oli mul eesti õigekiri hea. Kui internet töötab, siis muud ma ei karda,» sõnas ta. Naerdes kinnitas ta, et läheb võidu peale välja.

«Ma oleksin enda peale kohutavalt vihane, kui ma teeksin vigu. Mul on ikkagi eesti keele õpetaja kvalifikatsioon ja mul oleks väga piinlik,» sõnas ta.

Barbi Pilvre oli etteütluse eel üsna enesekindel varasemate aaste tekste vaadates. Foto: Eero Vabamaegi/Postimees/

Esimest korda e-etteütlust kirjutama tulnud Jüri Jaanson (Reformierakond) tuli proovima sel aastal esimest korda vaegkuuljatele mõeldud varianti. «Ma apse ei karda, aga tahaksin proovida, kas see vaegkuuljate, nagu minu jaoks mõeldud lahendus, kus saab arvutiekraanilt diktori suu pealt lugeda, üldse toimib,» sõnas Jaanson.

Pikaajaline õpetaja Toomas Jürgenstein (SDE) tunnistas, et omal ajal koolis töötades ärgitasid kolleegid teda e-etteütlust proovima, kuid tegudeni ta siiski ei jõudnud. «Surve oli päris tugev ja mul oli valmisolek ka olemas, aga küllap tulid mingid jooksvad asjad vahele,» lausus ta.

Jürgensteini sõnul on ta aeglane inimene ja kiirust e-etteütlust kirjutades taga ei aja. «Ma usun, et apsud on seotud pigem näppude kui ajuga,» lisas ta.

Andres Ammase (Vabaerakond) sõnul on ta ammu soovinud e-etteütlust proovida, aga kuna ta tegi omal ajal Vikerraadiole palju kaastööd, siis talle tundus, et n-ö omainimesena poleks see sobilik. Eilsel etteütlusel oli tal plaanis võistelda oma pinginaabri Krista Aruga.

Kuulmispuuetega inimestel õnnestus e-etteütlust kirjutada tänu Jüri Jaansoni algatusele. Foto: Eero Vabamaegi/Postimees/

Jaansoni võidukas finiš

Tõelise spordimehena jõudis esimesena n-ö finišisse Jüri Jaanson, kes saatis oma töö ära ammu enne kolleege. «Vaegkuuljatel on võimalik seda etteütlust teha pausiga, sest korraga jälgida ühelt ekraanilt ette lugevat diktorit ja teises arvutis kirjutada on päris keeruline. Nii et lause haaval ja vahel üle kuulates on see võimalik,» sõnas ta.

Jaanson kiitis vaegkuuljatele teksti ette lugenud Monika Tamlat, kelle huulte liikumine ja diktsioon olid perfektsed.

«Ma usun, et mul läks kirjutamine päris hästi, nii palju kui mul kooliajast kirjavahemärgid meeles on,» sõnas Jaanson.

Järgmist lõpetajat tuli üksjagu oodata. «Nad on hädas kiiresti kirjutamisega,» sosistas istungisaalist välja lipsanud ametnik imestunud häälel.

Vikerraadio turundusspetsialist Laura Teder

Idee pakkuda vaegkuuljatele võimalust e-etteütluses osaleda tekkis peale seda, kui eelmise etteütluse järgselt üks vaegkuulja Vikerraadio poole pöördus. Samuti kirjutas meile Jüri Jaanson, kes koos teiste riigikogulastega soovis etteütlust teha.

Etteütluse meeskonnal on väga hea meel, et saime e-etteütluses osalejate ringi laiendada ja pakkuda huultelt lugemise võimalust vaegkuuljatele. Samamoodi sai tänavu võistluses osaleda käsitsi kirjutatud etteütlusega, mida paberil toodi raadiomajja üks, kuid ülespildistatuna laekus elektronposti teel üle veerandsaja.  Oleme rõõmsad, et inimesed pole veel käsitsi kirjutamist ära unustanud!

Teisena saalist väljunud Jürgensteini sõnul sai kogenematus talle saatuslikuks. «Ma mõtlesin, et seda ainult kolm korda loetaksegi ette ja ma ei jõua, sest ma olen üsna aeglane ning hakkasin ilma vaatamata kirjutama, aga tegelikult oleks võinud rahulikumalt võtta küll,» sõnas ta. Jürgenstein tunnistas, et etteütluse tekst polnud sugugi lihtne.

«Olid mõned komad, milles ma lõpuni kindel polegi,» sõnasJürgenstein.

Umbes kuus aastat tagasi kirjutas ta kaasa lõpukirjandi ja toona hindasid emakeele õpetajad selle 80 punkti vääriliseks (sajast – toim). «Aga see etteütlus oli väga hea proovilepanek ja ma ootan uudishimuga õiget teksti, et saaksin oma vead üle vaadata,» sõnas ta.

Barbi Pilvre ja Andres Ammas lahkusid istungisaalist samal ajal.

Ammase sõnul ei andnud ta järgi kiusatusele oma pinginaabri Krista Aru pealt spikerdada. «Ma palusin talt küll abi, sest ei saanud oma arvutist š-d ja ž-i kätte, tema õpetas, kuidas seda teha,» ütles Ammas.  Tänavu tuli etteütluse kirjutajatel endil valida, kumb variant on õige – kas rahvustunne rajaneb kirjaoskusel või kirjaoskusele.

«Siin ma riskin häbisse sattuda, aga mina kirjutasin alaleütlevas käändes (teine variant – toim),» sõnas Ammas.

Nagu teisigi kolleege, üllatas etteütlust esimest korda kirjutanud Pilvret kõige enam tempo. «Ma arvasin, et loetakse ainult üks kord ette ja siis ma lihtsalt ei jõua kirjutada, aga loeti veel ja ma jõudsin lüngad ära täita,» rääkis Pilvre.

Ka tema jaoks osutus kõige keerulisemaks komade panek. «Tõenäoliselt on siin reeglid mõnes kohas ka vabaks lastud. Seal oli ka üks keerulisema struktuuriga lause, kus tuleb arvutis vahe lüüa õigesse kohta, sest seda loetakse ka veaks, kui seal ei ole vahe mitte pärast, vaid enne koma,» rääkis ta.

Kuigi enne etteütlust oli Pilvre oma kirjutamiskiiruses kindel, siis tegelikult tal nobenäppude sekka ilmselt asja pole, sest kontrollis liiga palju. «Kui ma kuskilt kuulsin, et juba 1400 on ära saatnud, siis mul jõudis kohale, et jessas, ma oleksin võinud ju ära saata. Mul mõte väga kiiresti liikunud, et kui on kindlus olemas, siis saada ära,» tõdes Pilvre. «Kiiruse osas ma täna väga kõva tegija ei olnud,» lisas ta.

Etteütluse vahepeal istungisaalist välja lipsanud riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul oleks ka tema tahtnud e- etteütlust kirjutada, aga jäi hiljaks. Küsimusele, miks nii vähe oli saadikuid, vastas ta, et see ettevõtmine oli vabatahtlik.

Osav ametnik

«Ah et lähete e-etteütlust vaatama. Mul oli mullu üks viga, nüüd ma siis tean, et rekajuht kirjutatakse ühe k-ga,» sõnas Toompea lossis ajakirjanikele sissepääsu lube  andnud kantselei ametnik  Anleena Liivango.

Liivango ei pelga, et kiiresti kirjutades võiks sõnade vahele tulla lisatühik, mida tänapäeval loetakse veaks. «Muusik ei mängi kunagi ühte nooti kaks korda,» lisas ta enesekindlalt.

Tänavuses etteütluses tegi ta ühe vea, pannes hooletusest koma pärast jutumärke, mitte jutumärkide sisse. «Leian, et e-etteütlus oli raskusastmelt eelmise aastaga võrreldav. Loodetavasti mõjus see paljudele taaskord karastavalt, meie majas pani küll kolleege oma oskuste üle mõtisklema,» lisas ta.

PS Samuti istungite saalis e-etteütlust kirjutanud Krista Aru ja Andres Herkel (mõlemad Vabaerakond) Postimehe edetabelisse ei mahu, sest kasutasid saali sisenemiseks teist ust.

Saadikute vead

Andres Ammas - 2 viga

«Kirjutasin aasta tegija suure algustähega ja lõpus tarvitasin alaleütlevat käänet: kirjaoskusele.»

Barbi Pilvre - 2 viga

«Kirjutasin spa-keskus, peab olema spa-keskus ja Aasta Tegija pidi olema aasta tegija. Viimase puhul vaidleks vastu.»

Toomas Jürgenstein - 2 viga

«Kirjutasin spa-keskus (õige spaakeskus) ja teine oli piinlik eksimus, miskipärast jätsin viimases lauses otsese kõne puhul jutumärgid ära.»