Nõukogude korra ajal oli vähe neid, kellel õnnestus käia väljaspool sotsialistlikke riike turismireisil. Veel vähem aga leidus selliseid, kes said võimaluse töötada kõikjale tungiva valvsa punase pilgu alt eemal. Üks selliseid imetabaseid tartlasi oli mehaanikateadlane Elmar Sakkov, kes oli 1970. aastail ametis Alžiiri ülikoolis ja 1980. aastail Madagaskari ülikoolis ning kes on äsja ilmunud reisiraamatu üks tegelasi.
Tellijale
Mitmes kihis kirjapanek viib meid Madagaskari saarele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesel korral elas õpetlane ja pedagoog võõrsil kogu perega ning teisel korral nõnda, et kaasas vaid arhitektist abikaasa Helmi, sest lastel tuli kodumaale jääda. «Nõukogude Liidus ei saanud selliseid asju ise otsustada – need olid kas kästud või keelatud,» kirjutab Helmi Sakkov hiljuti ilmunud raamatus «Madagaskar. Väljaajamine paradiisist» (lk 73).