/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2010/07/06/398453t1h2f58.jpg)
Ühiskonnateadlane ja kuukirja Diplomaatia toimetaja Iivi-Anna Masso leidis, et tihtipeale kiputakse väikseid rahvusi pidama rahvuslikumateks kui suuri.
Masso: väikerahvaid kiputakse pidama rahvuslikumalt meelestatuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Suured rahvused peavad enda kultuuriruumi enesestmõistetavaks ja neutraalseks ja väikerahvaste oma lubamatult rahvuslikuks,» tõdes Masso ETV saates «Kahekõne».
«Teatud asjad on arutamata jäänud, normaalne korralik ühiskond pole nõustunud tunnistama mingeid probleeme seoses immigratsiooni ja kultuuriliste erinevustega seoses,» möönis ta.
«Nüüd populistlik liikumine on arutelu neil teemadel monopoliseerinud, mida teised ei soovinud pidada, ja nüüd seda teemat ka vastaval sisulisel tasemel arendatakse,» rääkis Masso.
«Kultuurikonflikte on Euroopas olnud, sest teisest kultuuriruumist pärit inimesi pole tahetud sulatada oma kultuurikeskkonda, on tekitatud eraldumine, eurooplastel endil on siin peeglisse vaatamise koht,» leidis Masso.
«Mingi hulk inimesi kindlasti tunneb hirmu ka selle ees, et võõraid teistsuguseid inimesi tuleb nende riikidesse elama.»
«Huvitav on, et hirm ja teatud ksenofoobia pole vaid paremäärmusluse rida, nagu enamasti arvatakse, vaid on iseloomustanud ka vasakpoolseid poliitilisi jõude. Näiteks Soome sotsiaaldemokraadid hirmutasid soomlasi 400 000 eestlasega, kui me euroliiduga ühinesime,» meenutas Masso.
«Hindan neid analüütikuid, kes juhivad tähelepanu, et väärtuspõhise ja kasuliku poliitika vahel ei pea olema vastuolu, Euroopas praegu puudub piisavalt ühtne hääl, kes seda välja ütleks,» leidis ta.