:format(webp)/nginx/o/2018/01/17/7491911t1hc254.jpg)
Ühistupanga asutamise sihtasutuse rahaliste vahendite kasutamise revisjoni tulemused näitavad, et aastatel 2015 ja 2016 eraldati linnaeelarvest 575 000 eurot panga asutamise ettevalmistamiseks, millest kaks kolmandikku kulus kolme töötaja palgakuluks.
Sihtasutuse kaks põhiülesannet olid panga asutamise ettevalmistamine ja äriplaani koostamine. Volikogu revisjonikomisjoni liikme Priidu Pärna (IRL) sõnul ei ole tänaseks likvideeritud sihtasutus oma ülesandeid täitnud ja tehtud suur kulu on läinud aia taha, sest 2015. aastal asutatud ühistupank pole tänaseni linnajuhtide ebausaldusväärsuse tõttu tegevusluba saanud. «Sihtasustus ei suutnud isegi asutamisdokumente ette valmistada, sest need tellis hoopis linnakantselei advokaadibüroolt täiendava 200 000 euro eest,» tõdes Pärna.
Tallinn on kulutanud ühistupanga asutamisele koos asutamiskulude, sissemaksude ja garantiidega üle kümne miljoni euro. «Registrisse kantud Eesti Ühistupank näitab Keskerakonna ambitsioone luua maksumaksja rahaga üle-eestilise haardega krediidiasutus. Linn panustas 95 protsenti kogu panga kapitalist, aga samas on linnal üldkoosolekul vaid üks hääl!» lisas Pärna.
«Revidendid leidsid juba 2015. aastal tuginedes kohtupraktikale ja riigikontrolli seisukohtadele, et linna ülesanne ei ole avalike vahendite eest tegeleda munitsipaalkapitalismiga olukorras, kus omavalitsuse põhiülesanded hariduse, teedeehituse, lasteaiakohtade jne osas on täitmata, ja seetõttu peab linn panga asutamislepingust taganema. Tahtsime tellida Tartu ülikoolist ka õigusekspertiisi, kuid selleks keeldus volikogu kantselei raha eraldamast,» märkis Pärna.
Pärna sõnul Tallinn vajab ÜXIT-it ehk kiiret lahkumist raha põletavast Ühistupangast ja linnavalitsus on ka ise kaotanud lootuse panga tegevusloa saamiseks. Sellise mastaapse äpardumise ning munitsipaalutoopia eest peab poliitilise vastutuse võtma Taavi Aas, kes oli ühistupanga asutamise sihtasutuse nõukogu esimees.
/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)