Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Moskva politoloog sattus E-Eesti küüsi (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Moskvas elav politoloog oli üllatunud, kui hakkas saama Eestist ametlikke e-kirju: teateid maksmata arvete kohta, teatiseid mingi Harjumaa maatüki kohta, nõudeid kiiresti tulla autoga tehnoülevaatusele, aga ta sai ka e-valimiskaardi. Kusjuures moskvalane polnud Eestis käinudki.

Moskvas elav politoloog hakkas arusaamatuid kirju saama veel enne, kui ta üldse Eestis käis, kirjutab venekeelne Postimees. «Esimest korda tulin ma Eestisse 2016. aasta aprillis, aga esimese kirja sain juba 2015. aastal,» rääkis Aleksander (nimi toimetusele teada).

Kuna ta eesti keelt ei osanud, siis kasutas ta neist arusaamiseks Google Translate (tõlkeprogramm- toim) abi. «Sain aru, et mul palutakse tasuda mingi maks. Kuna mul euroliidus pole ei kontot ega kinnisvara, siis polnud see ilmselgelt mulle mõeldud,» rääkis mees. Teatised ei tekitanud talle mingeid probleeme, kuid ta oli häiritud, et neis sisalduvad kellegi isiklikud andmed. «Pealegi, kui need dokumendid tulevad mulle, see tähendab, siis nende tegelik adressaat ei saa neid kätte,» tegi ta loogilise järelduse.

Järjekordse dokumendi sai ta 2018. aasta jaanuaris Harjumaa Jõelähtme vallast, kust küsiti tema arvamust mingi detailplaneeringu kohta. Selleks ajaks oli ta küll jõudnud käia küll Eestis, kuid Jõelähtmest ei teadnud ta midagi.

Arusaamatu lugu

Kahe aasta jooksul on mees saanud kirju eri ametiasutustelt alates siseministeeriumist, maksu- ja tolliametist, maanteeametist, vallavalitsusest. Riigi infosüsteemide ameti pressiesindaja Helen Uldrichi sõnul nende andmebaasides sellist aadressi ei ole ning pole kunagi olnud. Ehk eesti.ee süsteemi kaudu pole sellel aadressil ühtegi kirja saadetud. «Ilmselt on tegu mingi veaga esitatud andmetes,» pakkus ta.

Väljaanne palus ametiasutustel kindlaks teha, kuidas viga tekkis. Maanteeametist öeldi, et dokumendid saadetakse kõige uuemale aadressile, mis ametil on. «Antud isiku puhul me saadame kirju rahvastikuregistrist pärit aadressil. Kuidagi on see konkreetne aadress sattunud sinna andmebaasi, aga seda tuleb sealt küsida,» ütles maanteeameti klienditeeninduse juhataja Tatjana Portnova.

Raske klaarida

Ka maksu- ja tolliametist öeldi, et nemad kasutavad rahvastikuregistrist pärit meiliaadressi. «Olukorras, kus inimene ise on andnud ametiasutusele oma aadressi, me eeldame, et saame  seda kasutades temaga ühendust,» ütles ameti pressiesindaja Rainer Laurits.

Kui aga ametil on alust kahtlustada, et andmed on valed, siis need tühistatakse ja sinna enam kirju ei saadeta. «Mis puudutab 2016. aastal saadetud teadet, siis see meiliaadress ei kuulu sellele inimesele, kellega me soovisime ühendust saada, pärast seda me tunnistasime selle aadressi mitte toimivaks,» rääkis Laurits. Ta soovitas moskvalasel pöörduda olukorra klaarimiseks rahvastikuregistri poole.

Väljaanne teavitas rahvastikuregistrit, et moskvalane saab mitte talle mõeldud kirju, kuid sealt öeldi vastuseks, et vale meiliaadressi eemaldamise avalduse peab digitaalselt allkirjastatuna esitama inimene ise.

Väljaanne otsis isikukoodi kasutades üles Eesti elaniku, kellele need ametlikud kirjad olid tegelikult mõeldud. Eestis elab tõesti Moskva politoloogi nimekaim. «Minul sellist aadressi pole,» kinnitas ta kuuldes, milles probleem. Ta kinnitas, et pole ka eksikombel andnud kõnealust aadressi ametiasutustele ning ilmselt on tegu ametnike eksimusega.

Kuigi olukorra lahendamiseks on vaja tema avaldust, siis Eestis elava Aleksandri sõnul ei kavatse ta midagi teha. «Mitte midagi, see on ametnike probleem. Nemad saavad selle eest palka,» lisas ta.

Pärast leheloo ilmumist teatas mees, et siiski pöördub rahvastikuregistri poole.

Tagasi üles