Päästeametit ähvardab mitme miljoniline nõue

Päästeamet esitles uusi põhiautosid nimega Krõõt Foto: Mihkel Maripuu

Päästeamet ostis 27,8 miljoni euro eest päästetehnikat ja selle projekti kaks riigihanget- konteiner- ja paakautode ostmist uurisid rahandusministeeriumi audiitorid, kelle hinnangul tuleb päästeametil mõlemale hankele kulunud rahast kümme protsenti tagasi maksta. 

«Hankes – toim) Osalejatelt nõuti, et nad on varasemalt sarnaseid tooteid tootnud ja müünud kas Soome, Rootsi või Eestisse. Selline tingimus põhjendamatult piirab pakkujate ringi,»  ütles rahandusministeeriumi finantskontrolli talituse juhataja Kai Paalberg ERR raadiouudistele. Ministeeriumi hinnangul tuleb nüüd päästeametil tagastada pisut enam kui 1,1 miljonit eurot.

Päästeameti hinnangul nemad reeglite vastu eksinud ei ole, detailsemalt on amet oma valikuid põhjendanud audiitoritele. Raha tagasi nõudmise kohta peab tegema otsuse selle jagamise eest vastutav rakendusasutus ehk Keskkonnainvesteeringute Keskus. Keskus on päästeameti poolel ja leiab audiitoritele antud kommentaaris, et raha tagasi maksta ei tule.

Juhul kui keskus ja audiitorid jäävad eriarvamusele, teeb lõppotsuse rahandusministeeriumi juures töötav korraldusasutus. Seda, et ministeerium oma arvamust muuta võiks, Paalberg ei usu.

Ka ei pruugi tagasimakse piirduda nende kahe hankega, sest sama projekti raames hangiti ka päästeameti põhiautosid ja ka siis nõuti ettevõtetelt varasemat müüki Eestisse, Soome, Rootsi või Norrasse.

Kuigi selle hanke osas auditi tehtud ei ole, peaks Paalbergi sõnul tagasinõuet kaaluma Keskkonnainvesteeringute Keskus. Päästeametile tähendaks see 1,6 miljoni suurust nõuet. Kokku tuleks tagasi maksta 2,7 miljonit eurot.

Päästeameti kommentaar

Päästeameti ülesanne on kaitsta inimeste vara, elu ja keskkonda ning sellepärast on tarvis parimat Eestisse sobivat tehnikat, mis töötab iga ilmaga. Päästjad peavad jõudma sündmuspaigale ja autod peavad sõitma.

Viimaste nädalate külmade ilmadega on põlengute arv enam kui kahekordistunud ja uued autod ei ole seisma jäänud ja tõrkunud, mis on väga hea. Vanemad autod kippusid külmaga tõrkuma, hättasattunud inimene vajab aga abi kiiresti. Riigihankega taheti saada parim päästetehnika ja hange viidi läbi vastavalt Eesti Vabariigi seadustele.

Päästeamet sai auditi lõpparuande kätte eelmise nädala lõpus. Hetkel tutvume auditiga. Võimalikke lahendusi on mitmeid, järgmiste sammude otsustamine võtab veidi aega ja ei sõltu ainult Päästeametist, nõuet toetusest osa  tagasi maksta täna ei ole ja pole teada, kas see ka tuleb.

Auditi näol ei ole tegemist otsusega, vaid arvamuse/hinnanguga. Päästeamet on seisukohal, et tegemist ei olnud kitsendava piiranguga, hankele ei laekunud ka ühtegi kaebust.

Eestil kulus päästeautode väljavahetamiseks  kokku 27,8 miljonit eurot, millest 23,6 miljonit eurot tuli Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ning 4,2 miljonit eurot ehk 15 protsenti kogusummast tuli Eesti riigieelarvest.