Kas koalitsiooni kavalpead tegid EKREle hümniseadusega ära?

Eesti lipp. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas tänasel istungil algatada Eesti lipu seadust muutva eelnõu, milles märgitakse ära Pika Hermanni torni lipu heiskamisel mängitava signatuuri autorid. 

Eelnõu sätestab, et Eesti lipu Pika Hermanni torni heiskamisel mängitav Eesti Vabariigi hümn on «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm», mille sõnad on kirjutanud Johann Voldemar Jannsen ja viisi Friedrich Pacius. 

Kehtivas seaduses on kirjas, et Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase. Lipu langetamisel kasutatakse Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu «Mu isamaa on minu arm» fragmendi baasil loodud signatuuri.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi sõnul peaks nüüd hümniteema autorite nimetamisega seaduses olema piisavalt käsitletud. «Hümni väärika esitamisega on Eesti rahvas seni hakkama saanud ja saab ka edaspidi,» ütles Pomerants.

Komisjoni asendusliikme Laine Randjärve hinnangul on väljapakutud täiendus igati mõistlik ja sobiv lahendus. «See kinnitab muuhulgas nimeliselt, et Eesti Vabariigi hümniks on just Paciuse viisi ja Jannseni sõnadega teos «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm», mida oleme oma hümniks pidanud juba eelmise sajandi algusaastatest,» ütles Randjärv.

Põhiseaduskomisjonis ei leidnud toetust Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni algatatud Eesti Vabariigi hümni seaduse eelnõu (577 SE), mis näeb muuhulgas ette üksikasjaliku hümni kasutamise ja esitamise korra. Komisjon tegi riigikogu täiskogule ettepaneku EKRE eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Eesti Vabariigi põhiseadus kehtestab riigi sümbolitena riigivärvid, -lipu ja -vapi. Riigilipu ja -vapiga seonduv on reguleeritud eriseadustega. Hümni ega muid rahvuse sümboleid pealeriigilipu ja -vapi ei ole põhiseaduses välja toodud. Eesti hümn «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm» on praegu reguleeritud ühiskondliku kokkuleppe ehk tavaõigusega. Eesti hümni on kehtivas õiguses seaduse tasandil nimetatud Eesti lipu seaduses ja karistusseadustikus.  

Madison: võimuliit pakub EKRE hümniseaduse asemele seaduslikku praaki

EKRE aseesimehe Jaak Madisoni hinnangul püüab valitsuskoalitsioon halva õigusloome võtteid kasutades lörtsida ära Eesti hümni seadustamise eelnõu. «Täna arutab riigikogu põhiseaduskomisjon EKRE esitatud hümnieelnõu, millele valitsus on andnud oma põhimõttelise heakskiidu. Kuid üllatus-üllatus, komisjoni IRLi liikmest esimees Marko Pomerants tuli viimasel hetkel välja hoopis Eesti lipu seaduse muutmise eelnõuga,» ütles Madison.

Madisoni sõnul oleks hümni mainimine lipuseaduses halva seadusloome tüüpnäide. «Hümni reguleerimine lipuseadusega oleks sama mis reguleerida metsaseadustega ehitust või kalapüügiseadustega liikluseeskirju.»

Tema hinnangul jätab võimuerakondade eelnõu vastuseta selle, miks kolmest riiklikust sümbolist - lipust, vapist ja hümnist - on kahel esimesel nende kasutamist reguleeriv seadus olemas, hümni puhul aga soovitakse riiklikku kaitset jätkuvalt peita kusagile mujale.

«Ühelt poolt tuntakse poliitilist kadedust. Valitsuserakonnad teevad seda, mida nad on alati teinud – kaaperdavad opositsiooni eelnõu, millel on rahva toetus, ja võtavad selle vastu lahjendatud kujul,» nentis Madison. 

ETV jättis aastavahetusel tele-eetris mängimata Eesti Vabariigi hümni. Sellest ajendatuna algatas EKRE hümniseaduse eelnõu. 

Loe lisaks:

Hümniseadus on EKRE kaval miin valitsuses erimeelsuste tekitamiseks

Mida sätestaks hümniseadus?

Eesti Vabariigi hümn on ülistuslaul Eesti riigile, rahvale ja kultuurile. Eesti Vabariigi hümn on üks Eesti riigi sümboleid.

Eesti Vabariigi hümn on «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm», mille viisi lõi Friedrich Pacius ja sõnad Johann Voldemar Jannsen.

Igaühel on õigus kasutada Eesti Vabariigi hümni tähtpäevadel, riiklikel tseremooniatel ja teistel pidulikel sündmustel, järgides head tava.

Eesti Vabariigi hümni esitamisel seistakse püsti. Eesti Vabariigi hümni laulmise ajaks paljastavad tsiviilriietuses meesterahvad oma pea ja vormikandjad tõstavad käe auandmiseks vormimütsi juurde.

Eesti Vabariigi hümni ei tohi teotada. Eesti Vabariigi hümni teotamise eest võetakse vastutusele karistusseadustiku § 245 alusel. Selle alusel saab määrata rahatrahvi või kuni üheaastase vangistuse.

Allikas: Eesti Vabariigi hümniseaduse eelnõu