/nginx/o/2010/10/27/455601t1h84c1.jpg)
Tallinna Ülikooli akadeemiline prorektor Priit Reiska pole nõus haridusministeeriumi kavaga kärpida nende doktoriõppe koolitustellimust ja lõpetada teoreetilise füüsikaga tegelemine. Tema hinnangul ei neela füüsika teadustöö suuri ressursse.
TLÜ: õppekavade vähendamine ei pruugi tuua kokkuhoidu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Õppekavade vähendamine võib olla mõistlik, kui seda tehakse põhjendatult. Kindlasti on mõistlik kõrgkoolidel omavahel rohkem koostööd teha ja valdkondades, kus spetsialiste vähe, neid ka jagada,» nõustus Reiska ministeeriumi eesmärgiga.
«Rõhutaksin siiski, et õppekavade vähendamine ei tähenda tingimata majandusliku efektiivsuse tõusu. Kaks õppekava võivad olla täpselt sama efektiivsed kui üks õppekava kahe õppesuuna või erialaga,» lisas ta.
Küll aga ei olnud ta nõus ministeeriumi seisukohaga, et Tallinna Ülikool võikski jääda vaid füüsikaõpetajaid koolitama ning akadeemilisema poolega mitte enam nii süvendatult tegeleda. «Siin seisneb küsimus eelkõige mahtudes ja õppetasemetes. Ministeerium ei ole ka seni meile magistritasemel füüsikas koolitustellimust andnud. Leiame siiski, et koostöös teiste teadus-arendusasutustega, nagu näiteks KBFI, on meil nii magistri- kui ka doktoriõpe vägagi jätkusuutlik.»
«Samuti tegeleme me magistri- ja doktoriõppe tasemel peamiselt teoreetilise füüsikaga, mis ei neela suuri ressursse ja seega ei saa rääkida n-ö kahjulikust dubleerimisest,» kinnitas Reiska.
Reiska sõnul on Tallinna Ülikoolis viimasel paaril aastal oluliselt paranenud vastuvõtt bakalaureusetasemel, milles ministeerium koolitustellimuse vähenemist planeerib. «Me oleme nõus, et praegust riiklikku koolitustellimust, mis on 20 kohta, me ei täida, kuid eelmisel ja üleeelmisel aastal on vastuvõtt olnud vastavalt 15 ja 14 ning selles ulatuses sooviksime me ka tulevikus koolitustellimust saada. Meie bakalaureuseõppe lõpetajad on põhiliseks sisendiks füüsikaõpetaja erialale ja nagu me kõik hästi teame, siis neid vajatakse järjest enam,» põhjendas ta. Seetõttu nõustus ta, et füüsika bakalaureuseõppes on mõningane vähendamine põhjendatud.
Doktoriõppes mingisuguse vähenemisega ta aga ei nõustunud. «Olukorras, kus ülikoolil on vaid 22 riiklikku kohta ja eelmisel aastal võtsime me vastu 77 doktoranti, ei ole koolitustellimuse vähendamine mõeldav.»
«Vastupidi, doktoriõppes ootame me riigilt oluliselt suuremat koolitustellimust - meil on kokku 15 doktoriõppekava, ainuüksi humanitaarias on neid juba neli. Filosoofia doktoriõppekavale tehtud etteheide, et seal on vaid üks professor, ei saa olla põhjenduseks terve ülikooli koolitustellimuse vähendamiseks,» sõnas Reiska.
Haridusministeerium leiab, et Tallinna Ülikool võiks küll jätkata füüsikaõpetajate koolitamist, aga mitte üritada võistelda füüsika vallas tartu Ülikooliga, seetõttu ähvardab TLÜ füüsika eriala koolitustellimuse kahanemine umbes poole võrra. Samuti ootavad kärped ülikooli filosoofiadoktorite riiklikku koolitustellimust, kirjutas täna Postimees.