/nginx/o/2019/12/19/12823123t1he95c.jpg)
/nginx/o/2017/10/14/7211569t1h5753.jpg)
Eelmisel aastal toimus 5184 tööõnnetust. Oma elu kaotas tööpostil üheksa inimest.
Eelmisel aastal juhtus 14 tööõnnetust päevas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peamine tööõnnetuste riskigrupp on 23-34aastased mehed. Enim õnnetusi juhtus metallitööstuses, riigikaitses ning kaubanduses. Tööõnnetuste tõttu võeti eelmisel aastal 7464 töövõimetuslehte, mille hüvitamiseks kulus 4,4 miljonit eurot.
Maakondlikult olid õnnetusterohkeimad Tallinn, Harjumaa ning Tartumaa. Väljaspool Eestit juhtus enim õnnetusi meie töötajatega Soomes.
Üheksa hukkunut
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul näitab kasvutrendis raskete tööõnnetuste arv, et meie ohutuskultuur on pea olematu.
«Analüüsist selgub, et aastaga kasvas oluliselt raskete tööõnnetuste osakaal, kus töötaja pidi vigastuse tõttu töölt eemale jääma. See aga toob kaasa otseseid kulusid nii tööandjale, riigile kui ühiskonnale tervikuna. Rääkimata inimesest endast ja tema lähedastest, kes kahju kannavad,» ütles ta.
«Tööõnnetuste uurimine kinnitab, et pea kõiki õnnetusi oleks olnud võimalik ennetada. Selleks peab tööandja kehtestama ohutusjuhised, mida töötajad peavad järgima. Eelmisel aastal nägime, et üha enam tööandjaid hindab töökeskkonna riske ja tegeleb nende maandamisega. Loodame, et see trend jätkub ka sel aastal,» lisas Maripuu.
Eelmisel aastal registreeritud 5184 tööõnnetustest 4058 lõppesid töötaja jaoks kerge kehavigastusega, 1117 töötajat said raske kehavigastuse ning hukkus üheksa inimest.
/nginx/o/2017/03/11/6433205t1h2aef.jpg)