/nginx/o/2017/02/08/6320957t1h3c66.jpg)
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunnistab, et kõrgharidusse on raha juurde vaja ning tema eelistab selle katmist riigieelarvest, kuid välistada ei saa ka eraraha kaasamist.
Reps eelistab kõrghariduse lisarahastamisel riigieelarvet (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mina isiklikult loomulikult eelistan seda, et me leiame riigieelarvest neid vahendeid, et me ikkagi suurendame kõrghariduse ja teaduse raha. Arvestuslikult, mitte me ei räägi enam protsentidest, vaid olulisi tõuse on vaja. Need on ka haridus- ja teadusministeerumi 2018. aasta riigieelarve läbirääkimiste prioriteedid,» ütles Reps esmaspäeval ERRile.
Kuna aga hariduses on lisaks kõrgharidusele prioriteetideks ka teadustegevus, kutseõpe ja õpetajate palgad, siis ei ole kindel, et kõrgharidus piisavalt lisarahastust saab ja seepärast võib vaja minna ka eraraha kaasamist kõrgharidusse, ütles minister.
Kõrghariduse ebapiisav rahastamine tõusis päevakorda eelmisel nädalal seoses Tallinna Ülikooli otsusega piirata soome keele õpetamist, millele järgnes mitme ülikooli rektori toetus Tallinna Ülikooli õppeprorektori Priit Reiska hinnangule, et tasuta kõrgharidus on oma elu ära elanud.