Vastsündinut leinavatel vanematel tekib õigus vanemahüvitisele

Foto: SCANPIX

Alates 2022. aastast muudetakse oluliselt senist vanemahüvitise süsteemi, nii näiteks annab plaanitav seadusemuudatus võimaluse maksta vanemahüvitist ka neile peredele, kellel laps suri sünnitusel  või kuu aega pärast sünnitust.

Vanemahüvitise süsteemi muudatused, mis peaksid jõustuma alates 1. aprillist 2022:

• Üks süsteem

Rasedus- ja sünnituspuhkuse ning sünnitushüvitise asemel saaks olema üks vanemapuhkuse ja -hüvitise süsteem. Ühe lapse kohta tasustatakse 605 päeva, kui ema töötas enne lapse sündi ja kui isa kasutab oma õigust 30 päevale. 30 päeva vanemahüvitisest on mõeldud ainult isale, kes saab selle välja võtta soovitud ajal. 30 päeva enne ja pärast lapse sündi on mõeldud emadele, seejuures võib ema jääda vanemapuhkusele ka 70 päeva enne lapse eeldatavat sünniaega. Ülejäänud vanemahüvitise periood on emale ja isale jagamiseks.

• Võimalus osaajaga töötada

Tekiks võimalus vanemahüvitise maksmist peatada ja jätkata kalendripäevade kaupa kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Näiteks võivad mõlemad vanemad töötada osalise ajaga ning saada vanemahüvitist 15 päeva eest kuus. Tööandjale tuleb vanemapuhkusele minemisest või tööle naasmisest 45 päeva ette teatada.

• Kaks kuud saab koos puhata

Vanematel on võimalik kahe kuu vältel viibida vanemapuhkusel ja saada vanemahüvitist ka samal ajal – hüvitise maksmise aeg väheneb vastavalt ühiselt kasutatud ajale.

• Lapsepuhkus muutub

Praegu on alla 14-aastaste laste vanematel õigus lapsepuhkusepäevadele sõltuvalt laste vanusest ja arvust. Näiteks alla kolmeaastase lapse vanem või vanem, kellel on kolm alla 14-aastast last, saab võtta aastas kuus päeva puhkust. Päevatasu arvutatakse töötasu alammäärast ning tänavu on lapsepuhkuse tasu 23,62 eurot.

Uue korra järgi on mõlemale lapsevanemale ette nähtud kümme tööpäeva lapsepuhkust ehk iga lapse kohta on vanematel 20 päeva puhkust. Seda aga mitte iga aasta peale, vaid kokku, kuni lapse üheksa-aastaseks saamiseni. Lapsepuhkuse hüvitise suurus on pool vanema keskmisest töötasust, kuid mitte väiksem kui töötasu alammäär.

Uued erisused

• Lisapuhkus enneaegsete laste ja mitmike vanematele

Praegu ei tehta erisusi enneaegselt sündinud laste ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele, ent uue korra järgi saavad selliste laste vanemad puhkusepäevi juurde. Nad saavad küll mõlemad kaks kuud (60 päeva) koos puhata, kuid vanemahüvitise periood väheneb ühe vanema päevade jao võrra (30 päeva)

• Vanemahüvitis leinaajaks

Praktikas ei nõuta ka praegu sünnitushüvitist tagasi emalt, kellel laps suri sünnitusel või rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal. Samas emadele, kellel sünnitushüvitisele õigust ei ole, ei maksta ka vanemahüvitist, kui laps sureb sünnitusel. Uue korra järgi makstakse sünnitusel surnud või 30 päeva jooksul pärast sündi surnud laste mõlemale vanemale taastumiseks ühe kuu ulatuses vanemahüvitist.

Lapsendajale

Praegu käsitletakse lapsendamispuhkust kui ajutist töövõimetust, mille ajal säilib täielikult palk, mida maksab haigekassa. Töötada ei tohi ning puhata saab 70 päeva, kui lapsendatakse alla kümneaastane laps. Uue korra järgi saavad lapsendajapuhkust kõik lapsendajad või hoolduspere vanemad. Hüvitist hakkab maksma sotsiaalkindlustusamet ning põhimõtted on sarnased vanemapuhkuse ja -hüvitise omadega: saab kasutada osade kaupa, vahetada saajat, vajadusel osaliselt töötada jne.