/nginx/o/2011/05/19/588858t1hb9de.jpg)
Eesti Loomakaitse Liidu juht Heiki Valner on nördinud, et Eesti kohtupraktika annab õiguse loomapiinajatele ning sõnas, et see sillutab teed ka tulevastele analoogsetele juhtumitele.
Loomakaitsjad: loomapiinajatele on antud roheline tuli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pahatihti annab kohtupraktika õiguse loomapiinajatele. Võidu on kohtumenetluses saavutanud juba Mirek Matikainen ning talle järgnes edukalt Marge Arumäe. Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) ja Eesti loomakaitse Seltsi (ELS) hinnangul on Marge Arumäe õigeksmõistmine kogu ühiskonna ja avalikkuse õiglustunnet sügavalt riivav ning sillutab teed nii praegustele kui tulevastele loomapiinajatele,» teatas ELL.
«Eesti kohtusüsteem on muutumas rahvast lõbustavaks tsirkuseks või võistluseks, kus ei taastata enam õiglust vaid kuulutatakse välja võitja. Selline kohtupraktika kahjustab kohtute usaldusväärsust ning loob soodsa pinnase PETA-sarnaste ühenduste tekkimiseks, mis võtavad kohtumõistmise enda kätte. ELL-le teadaolevalt ei olnud ka Mirek Matikaineni ja Marge Arumäe juhtumite puhul palju puudu omakohtust,» nentis Eestimaa Loomakaitse Liidu juht Heiki Valner.
Antud juhul leidis kohus, et Marge Arumäe teos puudub tahtlus, sh ka kaudne tahtlus. Loomakaitse Liidule pole teada kohtu sisulised põhjendused, millele tuginedes vastavale seisukohale jõuti.
Marge Arumäe on meediaväljaannetes väitnud, et koer sattus eluohtlikkusse olukorda vaid ühe päevaga. Puhkusele minnes jäeti koju elurõõmus ja terve koer. Asjatundjate kinnitusel on see väide aga naeruväärne. Pärnu Kenno kliiniku loomaarstide ja Veterinaar ja toiduameti spetsialistide hinnangul said alatoitumus ning vaglad tekkida nädalatega.
Kaudse tahtlusega on tegemist juhul, kui isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. ELL hinnangul pidi Marge Arumäe puhkusele minnes ning haige ja tiine koera ketti jätmisel vähemalt pidama võimalikuks, et põhjustab koerale välditavaid kannatusi julmal viisil. Paraku leidis kohus, et selline koeraomaniku tegevusetusest põhjustatud olukord ei ole looma suhtes julm. ELL hinnangul peaks Lääne ringkonnaprokuratuur vaidlustama maakohtu otsuse järgmises kohtuastmes.
«Signaal Eesti õigusemõistjatelt on ühene – loomapiinajatele on antud roheline tuli ja nad võivad karistamatult edasi tegutseda. Loodetavasti suhtub Eesti kohus tulevikus sama leebelt ka võimalikesse omakohtu läbiviijatesse,» on Valner nördinud.