Video: hulljulgus või lauslollus? Jalamehed matkasid praamitee kõrval Virtsu

Postimehe lugejale jäi eile õhtul praamiga Kuivastust Virtsu sõites silma, kuidas kaks matkaselli õige laevatee lähedalt üle jää kõndisid. 

«Täna, sõites umbes viie ajal praamiga Kuivastust Virtsu jäi midagi ebatavalist silma. Nimelt seistes laeva tekil ja nautides vaadet võis näha, kuidas kaks inimest kõndisid umbes mõnesaja meetri kaugusel praamist jää peal. Praam lasi neile signaaliks pasunat. Ainuke, kellele see kohale jõudis, olin vist mina: sisikond värises ja maks läks üle kopsu kuid rändurid ainult lehvitasid rõõmsalt. Lisaks kõndisid kaks sõpra üsnagi praamitee ääres,» kirjeldas lugeja. 

«Üsna vastutustundetu käitumine nende kahe isiku poolt, kes seavad selliselt ohtu enda elu ning mõtlemata sellele kui keerukas oleks neid antud õnnetuse realiseerumisel abistada!» kommenteeris videot päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala. 

«Erinevatel veekogudel esineb alati piirkondi, kus jää on nõrgem. Jää on nõrgem ka laevateede läheduses – piirkondades, kus toimub talvine laevaliiklus, lõhutakse jääd regulaarselt. Selliselt hoitakse laevatee jäävaba ja tekitatakse selle lähedusse inimestele ohtlikke pragusid, mida lume all pole näha. Antud videos on samuti aru saada, kuidas vastaspoolel on praod olemas,» lisas Virkala. 

Inimest kannab terve jää, milles puuduvad lõhed või praod ning mille väljanägemine on ühtlane ja sile.

Päästeamet soovitab jääle minna, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit.

Päästeameti soovitused turvaliseks jääle minekuks

Jääle minnes pea meeles:

• Ära kanna kummikuid. Vette kukkudes ei saa neid jalast ära ja siis on raske jääaugust välja ronida.
• Ole kindel, et külm ilm on püsinud nädalapäevad;
• Veendu, et jää on piisavalt tugev sinu kandmiseks;
• Riietu vastavalt ilmastiku oludele;
• Võta endaga kaasa jäänaelad, need on abivahendid, millega saad ennast hädaolukorras aidata. Jäänaelad tuleb panna kaela, kõige pealmise riietuse peale, et neid vajadusel takistuseta kätte saaks. Jäänaelad on mõeldud abivahendina jääaugust välja ronimiseks;
• Teavita oma lähedasi enne, kui lähed jääle;
• Tea veekogu nime, millele kavatsed minna, see on vajalik juhuks, kui pead sooritama hädakõne ja selgitama häirekeskusele oma asukohta.

Jääl olles pea meeles:

• Veendu, et jää kannab sind. Väldi kohti, kus jää võib olla nõrgem;
• Liigu jääl juba eelnevalt käidud paikades, nii võid kindel olla, et jää kannab sind;
• Hoidu eemale lahvandustest ja jääpragudest. Nende läheduses on jää nõrgem ja sa võid sellest läbi vajuda;
• Ära kunagi sõida jääpangaga, kui näed seda kedagi tegemas, siis keela. Jääpank võib kiiresti laguneda ja sellel viibijad vette kukkuda;
• Kui kuuled jää praksumist, siis lahku viivitamatult jäält. See on signaal, et kusagil on tekkinud jää sisse praod, mis võivad ohustada sinu ohutut viibimist jääl;
• Väldi liikumist jääl pimedas. Sa võid kaotada orientatsiooni ja sattuda kohta, kus jää ei kanna;
• Jäätunud veekogul puhub tavapäraselt tuul. Ära unusta, et tuul süvendab külma tunnet ja sul hakkab varem külm, kui tuulevaikses kohas;
• Ära tarbi jääl olles «külma rohuks» alkoholi, see tekitab petliku sooja tunde, kuid ei peata keha jahtumist.

Mida teha, kui oled õnnetusse sattunud:

• Hüüa appi;
• Püüa mitte sattuda paanikasse - ole rahulik ja ära rabele;
• Jälgi, et veevool sind jää alla ei tõmba;
• Siruta käed jääaugu servale ja proovi tugevate ujumisliigutustega keha ja seejärel jalad jääaugu servale saada. Ole võimalikult kõhuli, selliselt jaotad oma kehakaalu mööda jääpinda ja sa ei vaju uuesti läbi;
• Kui sul on jäänaelad, siis need aitavad sul jääaugust kiiresti välja saada. Võta mõlemasse kätte jäänael, löö need jää sisse ja tõmba ennast jääle;
• Kui oled jääaugust välja saanud, siis ära tõuse kohe püsti, nii võid uuesti läbi jää vajuda. Eemaldu jääaugust kas rulludes või roomates;
• Ohutus kauguses tõuse püsti ja lahku jääle tuldud rada pidi;
• Otsi koht, kus sooja saad ja vaheta märjad riided kuivade vastu. Kui sul kuivi riideid käepärast ei ole, siis esmaselt aitab ka, kui märjad riided kuivaks väänad