:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
Tartu ülikooli emeriitprofessor ja rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit kirjutas sel nädalal Postimehe arvamusrubriigis, et kõrgharitud naistel on Eestis raske partnereid leida ning see mõjutab otseselt sündimust. Postimehe otsestuudios vahetasid mõtteid Heidit Kaio, Kaire Uusen ja Madis Vaikmaa. Vaata videot!
PÄEVAINTERVJUU Kuhu lapsed jäävad? - «Kõrgharitud naine küsis sõpradelt, kas taksojuhist mees on okei» (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on kogu Euroopa trend, et naised kipuvad olema paremini haritud, kuid see ei ole lõplik põhjus,» sõnas ajakirja Pere ja Kodu peatoimetaja Heidit Kaio.
«Naiste jaoks on elus ja karjääris olulisem parem haridus ja meeste puhul ei pruugi haridus nende edukust nii palju määrata.»
«Vähem haritud mees võib olla väga edukas. Ning ta võib ühtlasi olla ka väga tore kaaslane – seega ma haridust ülemäära ei tähtsustaks,» lisas Kaio.
«Partneri mitteleidmine on Eestis pigem kultuuriline – eestlased on väga konservatiivsed ja traditsioonilised uute suhete loomisel. Ka see võib olla väga ebatraditsiooniline, et kõrgharidusega naisel on kõrghariduseta mees. See võib eestlase konservatiivses maailmapildis olla eneseületamine,» märkis Kaio.
«Minu sõpruskonnas on kõrgelt haritud ja hästi teeniv naine, kelle elukaaslane on taksojuht ja ma mäletan isegi seda arutelu sõpruskonnas, et kas see on okei? See naine tuli küsima, et «mis te arvate? Kas see on okei?» Me vastasime, et kui ta õnnelikuks sind teeb, siis milles küsimus. Küsimuse püstitus paneb küsima, kas selline ebavõrdsus on üldse sotsiaalselt aktsepteeritav.»
Meeste sotsiaalsed oskused
«See on kindlasti miski, mida koolis saab ja peaks arendama,» arvas Postimehe ajakirjanik Madis Vaikmaa sotsiaalsete oskuste õpetamisest Eesti naistekeskses haridussüsteemis.
«Ideaalkuju koolisüsteemis on tubli tüdruk, kes allub, on tasane ja teeb seda, mida kästakse,» jätkas ta, «samas ühiskonnas mees on maskuliinne ja võitleb süsteemiga. Kui sellistest eeskujudest innustunud poiss satub koolisüsteemi, tekib probleem.»
«75% kehvade õpitulemustega lastest on poisid, ilmselgelt põhjus-tagajärg,» lisas Vaikmaa.
«Kui rääkida pruudi- ja peiupõuast maakohtades, kus näiteks mees töötab traktoristina ja naisi on vähe, siis võib juhtuda, et need mehed hakkavad jooma,» kirjeldas Postimehe kolumnist Kaire Uusen tendentsi Eesti ääremaadel, «aga kui küsiks, miks nad hakkavad jooma, miks nad midagi muud tegema ei hakka? Järelikult ei ole väljundit. See on selline üldine sotsiaalmajanduslik nähtus.»
«Samas ka sotsiaalsete oskuste teema,» lisas Vaikmaa.
Kaio lisas, et Uuseni kirjeldus ääremaa paradoksidest oli täpselt sama aktuaalne ka 1980ndatel aastatel.
«Kuid haridus siiski laiendab silmaringi ja teeb paremaks suhtlejaks,» väitis Uusen hariduse kasuks ning rõhutas erinevate tugisüsteemide vajalikkust, et koolile liiga kiiresti käega ei kiputaks lööma.
Lastesaamine lükkubki edasi
«Noored arutavad koera võtmist täie tõsidusega, aga lastesaamine ei pruugi alla 30-aastaste jaoks veel üldse teema ollagi,» märkis Kaio.
Et lapsevanemaks saamise iga on ka Eestis edasi lükkunud, võivad 20ndates eluaastates naised ja mehed tunda survet hoopis meedia ja avaliku suhtumise poolt, mitte sisemiselt, sest nende jaoks on elus sel hetkel muud prioriteedid.
«Inimesed võivad elada hoopis muud elu kui poliitikud ja rahvastikuteadlased kusagil ette kujutavad ja reguleerida püüavad,» lisas ta.
«Eestlased on niigi oma kultuuri poolest väga kehvad suhete loojad. Lisaks oleme ka suhteliselt konservatiivsete suhtevormide pooldajad – kärgpered ja kolme lapsega üksikemad on peaaegu nagu tabu,» tõdes Kaio, «samas kui Põhjamaades kasvavad sellised 7-8 lapsega kärgpered õnnelikult koos ning lõpuks saadetakse sinu, minu ja meie lapsed ka korraga Oxfordi ülikooli ja mingit probleemi pole. Kusjuures päriselt.»
Tartu ülikooli emeriitprofessor ja rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit kirjutas sel nädalal Postimehe arvamusloos, et kõrgharitud naistel on keeruline Eestis partnereid leida ning sündimus ei taandu ainult riiklikule poliitikale ja toetustele, vaid sõltub isegi rohkem partneri olemasolust.
Vaata videot!