/nginx/o/2013/07/05/1875294t1h6552.jpg)
/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/05/18/588620t1h502e.jpg)
Sajad Tallinna lapsevanemad vaatasid eile ärevuses oma e-postkasti lootuses leida teadet, millise kooli 1. klassi on linna haridusameti komisjon nende lapsed määranud.
Sajad lapsevanemad ootavad pikisilmi koolilt kirja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olen kella poole üheteistkümnest iga natukese aja tagant postkasti piilunud,» ütles vanalinnas elav lapsevanem Piret, kes oli koos lapsega esimest korda sunnitud osalema 1. klassi rallis.
«Saan aru küll, et pole vahet, kas saan vastuse, kuhu mu laps määratud on, täna või homme, aga olen tõesti emotsionaalselt päris läbi.»
Naine tõdes, et olukorra muudabki keeruliseks see, et nende pere elab nn punases tsoonis ehk vanalinnas, kus ümberringi asuvad niisugused koolid, kuhu pääseb vaid karmide katsetega.
«Ma ei ole hetkekski arvanud, et mu laps pole küllalt tubli, kuigi ta kolme kooli katsetega ei pääsenud,» lausus Piret. «Tunnen end ise ebaõnnestunud emana, kes pole suutnud oma lapsele tagada sellist ettevalmistust kooliks, et ta suutnuks kesklinna koolides edukalt konkureerida.»
«Ma ei tea, kuidas mu tuttavate lastel kooli pääsemine on õnnestunud, sest see on nii hell teema, millest ei julge kellegagi rääkima hakata,» rääkis üks teine ema, kelle laps kuulus nende õnnelike hulka, kes pääses kooli, kuhu kõige enam soovis.
Ka Pireti sõnul ei kibelenud ta isegi algul peale lähedaste kellelegi rääkima, kuidas koolikatsetel läks. «Nüüd juba alustavad tuttavad mureliku küsimusega: kas sa tahaksid sellest rääkida?» kirjeldas ta.
Tallinna haridusameti juht Andres Pajula pani eilsel pressikonverentsil lastevanemate paanika täielikult ajakirjanduse süüks, kes teemat kriitiliselt kajastanud.
Küsimusele, kas tänavune tulemus võiks järgmisteks aastateks lapsevanemaid maha rahustada ning korraldus paika loksuda, vastas Pajula: «Ma arvan küll. Eks see ole vanema õigus oma last loksutada viie-kuue kooli vahet, aga kui teisalt nähakse, et koht samasse kooli saadakse kätte hoolimata sellest, et laps pole katsetel käinud, siis see on mõttekoht.»
Vähesed õnnelikud
Vähesed lapsed saavad tõepoolest paljude jaoks unistuste koha mõnes kesklinna nn eliitkoolis isegi katsetel käimata või kui need ebaõnnestusid, sest igasse klassi pidid koolid jätma kaks vaba määramise kohta.
Pealegi võis vabu kohti tekkida nende arvelt, kel läksid hästi mitme kooli katsed. Näiteks kui laps sai sisse nii inglise kolledžisse kui ka Westholmi ja Gustav Adolfi gümnaasiumi ja valis esimese neist, siis teistes jäi tema koht vabaks. Varasemat nn joonealust nimekirja, kust tühjadele kohtadele lapsi lisaks võtta, sel aastal polnud.
Nii koolijuhid kui ka lapsevanemad on Postimehele öelnud, et koolid ei jätnud valikuid saatuse hooleks, vaid helistasid ise läbi kõik õpilased, kes konkursil paremate hulka pääsesid. Kui selgus, et eelistatakse mõnda teist kooli, siis ei hakanud kool last oma nimekirja panemagi ning täitis kohad ikkagi katsetel hästi esinenutega. Niisiis tehti omalt poolt kõik selleks, et klass koosneks kooli nõutud tasemel lastest.
Lisaklassid
Reaalkooli direktor Gunnar Polma ütles, et nad esitasid haridusametile siiski ka nn joonealuste nimekirja, et kui põhinimekirjast mõni laps ära ütleb, pannakse vabadele kohtadele ikkagi katsetel hästi esinenud.
«Tõsi, selgus, et meie joonealused olid juba mujale sisse saanud, ja vabadele kohtadele määrati lapsed vastavalt elukohale,» lausus Polma. «Üks neljast nn määratud lapsest oli poiss, kelle kaksikust vend oli katsed hästi teinud ja sisse saanud ning kes oli ka meie eelistus lisavastuvõtuks,» lausus reaalkooli direktor.
Nõmme ja kesklinna ning Pirita koolidesse oli sealkandis elavate laste tung nii suur, et mitmel pool on otsustatud või otsustamisel avada lisaklassid.
Jakob Westholmi gümnaasiumi direktori Kalle Niinase sõnul peaks nende kool võtma vastu 102 1. klassi õpilast ehk neli klassitäit. Plaanis oli kolm paralleelklassi.
«Kolm klassitäit oleme valinud (konkursi korras – toim) ja nüüd lisati üks klassitäis,» ütles Niinas. Ta selgitas, et lisaklassi asjus hakkab kool lapsevanematele kirju saatma ja nad peavad siis ütlema, kas soovivad Westholmi tulla.
Neljanda klassi avamine tähendab koolile lisamuresid. «Peale õpetaja ja õppevahendite otsimise tekib koolil tohutu ruumiprobleem,» ütles Niinas. «Ma ei näe muud võimalust kui avada teine vahetus.» Niinase sõnul elavad linna määratud lapsed kooli lähedal. Kas nende vanemad ka ise soovisid oma lapsi Westholmi kooli panna, direktor veel öelda ei osanud.
Pirita-Kosel elav Birgit Kalbus oli päris kindel, et kui nooremal tütrel ei õnnestu katsed reaalkooli, kus õpib väga hästi vanem tütar, siis läheb ta Pirita majandusgümnaasiumi. Sinna andis ema ka avalduse. «Saime aga kirja, et meie lapsel pole seal kohta – see lõi küll jalust maha,» ütles Kalbus.
Samuti Pirita-Kosel elav Marin sattus samasse olukorda. «Mulle soovitati panna laps Lasnamäele kooli, mis kilomeetrite järgi on isegi lähemal kui Pirita, aga ma ei tahtnud last sinna panna, sest vanem laps juba käib just Pirital,» lausus Marin.
Talle soovitati seepeale mõlemad lapsed Lasnamäele kooli viia. «Rääkisime veel ja meie lugu lõppes sellega, et meil on Pirita koolis koht.»
Birgit Kalbusele Lasnamäe kooli ei soovitatud, kuid ta ei välista seda võimalust. «Vanem tütar on öelnud, et Lasnamäe üldgümnaasium pole halvem, vaata et paremgi kool kui Pirital,» rääkis ta.
Kalbust hirmutab pigem Lasnamäe üldine keskkond ja seegi, et sealne kool pole veel korralikku remonti näinud. Esialgu loodab ta siiski, et Pirital avatakse lisaklass ning tütar 1. septembril siiski sinna võib minna.
Haridusametist öeldi eile, et Pirita kooli lisaklassi avamise otsustab kool ise, kuid koolijuht polnud eile Eestis ega osanud veel öelda, kas lisaklass tuleb.