RMK müüs sel nädalal toimunud suulistel enampakkumistel eelseisvaks jahihooajaks 635 luba sõralistest suurulukite küttimiseks.
RMK müüs enampakkumisel 635 suuruluki jahiluba
Enampakkumistel osales 79 jahimeest ning RMK teenis jahilubade müügist 201 500 eurot.
«Enampakkumisel osalenud jahimeeste suur arv ja oodatust kõrgemaks kujunenud hinnad näitavad, et Eestis vabu jahipidamiskohti napib,» ütles enampakkumised läbi viinud RMK jahinduse peaspetsialist Kalev Männiste. Võitjateks osutusid tema sõnul üldjuhul kohalikud jahimehed, sealhulgas mitmed suurte kogemustega endised RMK jäägrid.
Iga jahiloa ostuga kaasneb ulukihooldetööde tegemise ja kütitud ulukitelt teadusliku uurimismaterjali kogumise kohustus, samuti väikekiskjate ja arvukuse piiramist vajavate jahilindude minimaalne küttimiskohustus. Enampakkumise käigus müüdud jahiala antakse jahiseltskonna kasutusse üheks hooajaks.
Kogu enampakkumisest saadud tulu jagatakse kuue jahipiirkonna vahel vastavalt maaomandi jaotusele. Keskmiselt saab maaomanik teenida iga jahipiirkonna koosseisu kuuluva hektari eest koos käibemaksuga 1,72 eurot.
Tulu jagatakse maaomanikuga siis, kui maaomanik annab RMK-le teada, et on nõus jahipidamisega tema maal ning sõlmib sellekohase lepingu. RMK kasutuses on 155 600 hektarit jahimaid, millest eramaad moodustavad 23 protsenti. Eraomanikel on seega kokku võimalik jahipidamise lubamisest omal maal teenida ligi 50 000 eurot.
Suurulukite küttimisloaga kaasneb kohustus küttida müügiüksuse 1000 hektari jahimaa kohta vähemalt kaheksa väikekiskjat ja neli arvukuse reguleerimist vajavat jahilindu. Kobraste küttimiskohustus kehtestatakse elupaigapõhiselt seal, kus nende elutegevus põhjustab üleujutusi.
Ulukihooldetööd ja lisasöötmise teostab pakkumise võitja omal kulul. Samuti määratakse kütitud ulukilt teadusliku uurimismaterjali kogumise täpne ulatus.