/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/08/29/7040761t1ha08c.jpg)
Tallinna linnavõimu initsiatiivil asutatud Tulundusühistu Eesti Ühistupank kavandab uut ärimudelit, sest teoreetiline võimalus krediidiasutuse tegevusloa saamiseks võiks avaneda alles 2019. aastal.
Savisaare loodud Eesti Ühistupank peab läbirääkimisi Coop Panga väikeaktsionäriga (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle tõttu tahetakse tulundusühistu põhikirja muuta ning loobuda krediidiasutuse litsentsi taotlemisest. Samuti on kavas muuta tulundusühistu nime selliselt, et sealt kaoks sõna «ühistupank», kuivõrd seaduse mõistes ei ole tegu ühistupangaga. Ühistulise tegevussuuna jätkuvaks elluviimiseks kaalutakse osaluse omandamist ühistulise omandistruktuuriga aktsiaseltsis COOP Pank, selgub täna linnavalitsusest volikogu poole saadetud eelnõust.
«Krediidiasutuse litsentsi taotlemist tulundusühistul Eesti Ühistupank tulevikus enam kavas ei ole,» kinnitas abilinnapea Aivar Riisalu linnavalitsuse pressikonverentsil.
«Ühiskonnale on pidevalt jäetud mulje, et tulundusühistu Eesti Ühistupank oleks justkui mingi Tallinna linna ainuomandis olev pank. Tegelikult see ju nii ei ole. Tallinna linn on seal ainult üks aktsionär, kes, tõsi küll, on sinna investeerinud keskmisest rohkem ressurssi. Selle tõttu on tänane olukord selline, et linnavalitsus läheb linnavolikogust küsima luba osaleda selle ühistu ümberformeerimisel. Tema põhikirja muutustel saab olema selline sisu, et tulundusühistu Eesti Ühistupank selle nime all enam edasi ei eksisteeri. Nõukogu on otsustanud ja juhatus on 13. märtsiks kokku kutsunud panga aktsionäride üldkoosoleku, kus uus põhikiri ilmselt vastu võetakse. See tähendab, et tekib klassikaline tulundusühistu, milles Tallinna linn endiselt osaleb. Ja selle tulundusühistu taotlused ei ole enam krediidiasutuse põhimõtetega. Uue põhikirja järgi, mis peaks kinnitatud saama, on Ühistupank lihtsalt tulundusühistu, mis ei taotle krediidiasutuse staatust, ehk läbirääkimised finantsinspektsiooniga selle tegevusloa saamiseks lõpetatakse, sest selleks pole enam põhjust,» selgitas abilinnapea.
Ta lisas, et Tallinna linn on endiselt seisukohal, et rahvusliku panganduse turgutamine, sealhulgas ka linna kaasabil on mõistlik. «Me oleme täna teadlikud ka sellest, et panga juhtkond peab läbirääkimisi tulundusühistule osaluse omandamiseks mõnes Eesti kommertspangas, mis on samamoodi ühistulistel põhimõtetel üles ehitatud,» ütles Riisalu. Läbirääkimiste partner on Coop Panga väikeaktsonär.