Haridusministeerium alustas kõrghariduspõllu niitmist

Mart Laidmets Foto: Margus Ansu

Tartu Ülikoolis ei ole järgmisest õppeaastast enam maalikunsti eriala, Tallinna Ülikoolil tuleb nähtavasti lõpetada tegelemine teoreetilise füüsikaga ja Võrumaa Kutsehariduskeskus peab endalt küsima, miks ta tahab olla kõrgharidust andev asutus.

Haridus- ja teadusministeeriumi ametnikud on käärinud käised üles ja valmistuvad ellu viima nii endise kui praeguse ministri selget nägemust – oluline on kvaliteet ja Eesti on liiga väike selleks, et õpetada keskpärasel tasemel kulukaid erialasid mitmes ülikoolis.

Kõigepealt kasutab ministeerium lihtsaimat võimalust – lõpetada riigi koolitustellimus teatud erialadel. Aga sellele järgneb juba lähiajal ka erakõrgkoolide sulgemine.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ütles, et riikliku koolitustellimuse komisjon on teinud oma ettepanekud ja praegu on õppekavasid ilmselgelt liiga palju. «Üldine hoiak on selline, et pigem vähem, aga paremini,» rääkis ta. «Kindlasti tasuks kõigil koolidel välja selgitada, milles nad on Eesti parimad, ja kui see on selge, siis küsida järgmisena, milles nad võiks olla maailma parimad. Lihtsalt tahtmisest midagi õpetada enam ei piisa.»

Tähtajaline ja karm

Üleminekuhindamise käigus on eraldatud sõklad teradest ja kõige rohkem sõklaid leidus ministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa kinnitusel Eesti Mereakadeemias, kus läheb senisel kujul kinni lausa kolm õppekava.

Hüdrometeoroloogia läheb üle Tallinna Tehnikaülikooli alla, hüdrograafia õppekava tuleb korrastada ja kalanduse eriala põhjalikult ümber teha. Kõik need kolm õppekava ei vastanud tegelikult nõuetele ja nii nagu praegu ei tohi nendega jätkata.

Laidmets tunnistas, et riigi koolitustellimuse kärped kõrgkoolidele ja ülikoolidele selguvad lõplikult tuleval nädalal. «Üldiselt on kavas vähendada riigi tellimust vähemalt kolmandiku või poole võrra neile õppekavadele, mis on saanud tähtajalise jätkamisloa akrediteeringu,» lausus Laidmets.

Tähtajaline akrediteering tähendab seda, et õppekava hinnanud komisjon on arvanud selle nõuetele vaid osaliselt vastavaks.

Eesti Maaülikooli tehnika, tootmise ja ehituse eriala doktorantuuri ootab samuti ees kärpimine. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse rakendusliku eriala rahastamine on Laidmetsa kinnitusel samuti suure küsimärgi all.

Veel väheneb Tallinna Majanduskooli õiguse eriala riigitellimus (praegu 30 kohta). Tallinna Tehnikakõrgkoolist arhitektuuriilma avarustesse lennanud arhitektid on Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud arhitektidel juba pikemat aega pinnuks silmas. Nüüd kavatseb ka ministeerium neil tublisti tiibu kärpida.

«Tehnikakõrgkoolis koolitati rakendusarhitekte, kes võiks olla loovarhitekti abijõud,» selgitas Laidmets. «Aga ambitsioonid läksid ühel hetkel suhteliselt suureks. Nemad tahtsid seda läbi viia arhitektuuri õppekavana.»

Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži ehitustehnika valdkonnaga pole ministeerium samuti rahul ja kahandab ilmselt senist riigitellimust 20 inimesele. Laidmetsa andmetel pani ette seda tellimust vähendada ka tehnikaülikool ise.

Tallinna Ülikool üritas oma Haapsalu kolledžis luua käsitöötehnoloogiate õppekava, aga Laidmetsa hinnangul on väikeste kolledžite häda jätkusuutlikkuse küsimus. «Oleme teinud otsuse, et sellele erialale ei peaks riigi koolitustellimust andma.»

Tallinna Ülikool on ajast aega koolitanud füüsikaõpetajaid, aga viimasel ajal püüdis ülikool tegeleda ka akadeemilisema ja teoreetilisema füüsikaga. Nüüd leiab ministeerium, et Tallinna Ülikool võiks küll jätkata füüsikaõpetajate koolitamist, aga mitte üritada võistelda füüsika vallas Tartu Ülikooliga. Igal juhul ähvardab Tallinna Ülikooli füüsika eriala koolitustellimuse kahanemine umbes poole võrra.

Ka Tallinna Ülikooli filosoofiadoktorite riiklikku koolitustellimust ootavad kärped.

Tartu Ülikool paneb pärast riigi koolitustellimuse ärakukkumist üsna kindlasti kinni maalikunsti eriala, kus mullu oli vaid kaheksa riigi tellitud kohta. Laidmets ei tee suurt saladust, et enam ei ole ka suuremat kahtlust selles, et siin lõpeb riigi rahastamine täielikult.

Võrumaa Kutsehariduskeskus on üllatusena paljudele ka rakenduslikku kõrgharidust andev asutus. Selle kooli taset hinnanud komisjon kinnitas, et kooli õppekava vastab siiski pigem kutseharidust kui kõrgharidust andva kooli tasemele. 

«Tallinna Majanduskool on teine selline koht, kuhu on jäänud ka kõrgharidusõpe,» lausus Laidmets. «Variante on kaks: kas muuta sellised koolid rakenduskõrgkooliks või siis kaob rakenduskõrgharidus sealt ära. Nagu näha, on nii Võrus kui Tallinna koolis probleeme kõrgharidust andva õppeasutuse nõuetele vastamisega.»

Kas on ikka kõrgharidus?

Asi ei ole mitte selles, et Võru Kutsehariduskeskuses õpetatav eriala poleks vajalik. Ei. Küsimus on Laidmetsa kinnitusel pigem, kas see on kõrgharidus, mida sel erialal saab. Esialgu vähendab ministeerium seal koolitustellimust siiski vaid viiendiku võrra.

Laidmets ei varja, et Eestis on üle 600 õppekava ja nende vähendamiseks on ka poliitiline huvi. Kui leitakse piisavalt nõrku kohti, ei hakata sulgemise üle praegu pikalt mõtisklema. «Kogu see kõrghariduse rahastamise skeem tulnuks niikuinii üle vaadata ja tore, et praegu on sellel ka poliitiline tugi olemas.»

Samas tunnistas Laidmets, et tegu pole mingi sihiteadliku koolide kinnipanemise programmiga. Kui kool täidab nõudeid, siis ei teki ka probleeme. «Meil on näiteks Estonian Business School – väga hea näide koolist, mis on end tõesti hästi üles töötanud ja ka teadustegevus on väga heal järjel,» lausus ta. «Aga ei saa jääda lootma lihtsalt mingile rumalale rahale, mis tuleb suhteliselt odava õppemaksuga.»

Laidmetsa hinnangul võiks Eestis olla ka üks väga hea venekeelsetele tudengitele orienteeritud erakõrgkool. Praegu on see valdkond omajagu killustunud.