/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2017/11/04/7280511t1h2d9f.jpg)
Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul otsustas valitsus mullu detsembris kirikutele eraldada toetusi ligi kaheksa miljoni euro eest ilma seadusliku aluseta ning seega on omandireformi reservfondist raha eraldamine kirikutele põhiseadusevastane.
Õiguskantsler: valitsus eraldas kirikutele raha põhiseaduse vastaselt (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsler Ülle Madise saatis peaminister Jüri Ratasele ja valitsusele ettepaneku, mille alusel palub omandireformi reservfondist raha eraldamise määruse alapunktid viia kooskõlla põhiseadusega. Seejuures leiab õiguskantsler, et kirikutele omandireformi reservfondist vahendite eraldamine sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks on põhiseadusega vastuolus.
Madise pöördub riigikohtusse juhul, kui valitisus ei nõustu temapoolse ettepanekuga, mille kohaselt eraldas valitsus mullu kirikutele raha põhiseaduse vastaselt. «Kui nõustumist ei tule, siis me pöördume riigikohtusse,» ütles õiguskantsleri büroo pressiesindaja Janek Luts BNSile.
Mullu 14. detsembril täiendas valitsus omandireformi reservfondist raha eraldamise määrust alapunktiga, mis võimaldab eraldada omandireformi reservfondist vahendeid toetuse andmiseks sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks kirikutele. Õiguskantsler leiab, et määruse seletuskirjas ei põhjendata, miks eelistatakse toetuse eraldamisel kirikuid ja milles üldse seisneb kirikutele sõja ja okupatsiooni käigus tekitatud ülekohus.
Lisaks sellele, puudub valitsusel kehtivate seaduste alusel õigus otsustada, kellele ja millistel tingimustel omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohut omandireformi reservfondi vahenditest heastada. Valitsusel peab määruse andmiseks olema seaduses vastavasisuline volitusnorm ning üldjuhul on valitsus volitatud andma üksnes seadust täpsustavat määrust.
Õiguskantsleri hinnangul ei selgu valituse poolt mullu detsembris täiendatud määruse seletuskirjast, millisele alusele tuginedes omandireformi reservfondist raha eraldamise määrust täiendati. Seega puudus valitsusel volitus antud täienduse tegemiseks ning õigus raha eraldamiseks kirikutele. Vaid riigikogu saab otsustada, milleks kasutada omandireformi reservfondis esialgsete eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite ülejäägi.
Aab teeb ettepaneku neljapäeval
Riigihalduse minister Jaak Aab on õiguskantsleri kirjaga tutvunud ning esitab omapoolse ettepaneku selles küsimuses neljapäeval valitsuse istungil.
«Oleme varasemalt välja öelnud, et õigusselguse huvides tuleb kirikutele raha eraldamist puudutavate õigusaktide omavaheline seos üle vaadata. Tegelen juriidiliste küsimuste lahendamisega ja esitan omapoolsed ettepanekud neljapäeval vabariigi valitsuse istungil,» ütles minister kommentaariks.
Valitsus võttis mullu 28. detsembril vastu korraldused, millega eraldas tagastamatu toetusena Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule (EAÕK) 1,2 miljonit eurot ja Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK) ligi 6,8 miljonit eurot. Antud korraldustes märgiti rahaeraldise põhjenduseks sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks.
EELK soovib, et raha eraldamine oleks seadusega kooskõlas
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskopi Urmas Viilma sõnul annab Ülle Madise tänane selgitus vastuse küsimusele, miks juba detsembris langetatud otsust pole täitma asutud ning leping on endiselt poolte poolt alla kirjutamata ja hüvitis välja maksmata.
«Eesti Evangeelsel Luterlikul Kirikul ei ole mingit soovi saada riigilt raha ilma korrektse seadusliku aluseta. Meie soovime, et olukord laheneks ja Niguliste kiriku omandivaidlusele saaks lõpuks joone alla tõmmata. Selle küsimusega seoses on olnud õhus palju emotsioone, asjatut lahmimist ja sildistamisi, mis ei ole tulnud kasuks ei valitsusele ega kirikutele, kellel on õigus oma varade tagastamisele või nende kompenseerimisele,» ütles Viilma.
Peapiiskopi sõnul oleks EELK väga rõõmus, kui valitsus leiaks olukorrast väljapääsu, mis aitaks võimalikult kiiresti põhimõttelise hüvitamisotsuse ellu viia ja oleks sealjuures kooskõlas seadustega.
Loe lisaks: