Päevatoimetaja:
Andres Einmann
(+372) 507 3066

Prantsusmaal on tänavu nurjatud kaks terrorirünnakut

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Prantsusmaa politseinikud Pariisis.
Prantsusmaa politseinikud Pariisis. Foto: BERTRAND GUAY/AFP/SCANPIX

Prantsusmaal on sel aastal nurjatud kaks terrorirünnakut – spordimeeskonnale ja relvajõududele, ütles siseminister Gérard Collomb pühapäeval.

Prantsusmaal kehtib viimaste aastate terrorirünnakute tõttu ikka veel kõrgeim ohutase.

«Me oleme alates 1. jaanuarist nurjanud kaks kavandatud rünnakut, mida ei olnud küll lõplikult viimistletud, aga mille läbiviimise katsega tegeles mitu inimest,» ütles Collomb raadiojaamale Europe 1.

Üks rünnak pidi aset leidma riigi ida-, teine lääneosas, lisas minister. Üks oli suunatud «suure spordivõistkonna» vastu ja sihikul olid noored, teise sihtmärgiks olid relvajõud.

Politsei jälgis mitut arvatavat islamisti ja pidas nad kinni.

«Tänu sellele õnnestus meil need vandenõud nurjata,» ütles Collomb, kuid ei täpsustanud kohti ega sihtmärke.

Ametlikel andmetel hoiti 2017. aastal Prantsusmaal ära 20 terrorirünnakut.

Prantsuse võimud avalikustasid reedel ulatusliku programmi võitluseks radikaliseerumisega, mida on karta olukorras, kus džihadistid naasevad Süüria ja Iraagi lahingutest.

Programmi tegi teatavaks peaminister Édouard Philippe. See koosneb 60 meetmest ja seab esikohale ennetustöö.

Tegemist on vähem kui nelja aasta jooksul kolmanda katsega radikaliseerumist ära hoida ja kontrollida.

Plaan hõlmab vanglaid, koole, sotsiaaltöötajaid, spordimaailma ning kohalikku ja üleriigilist tasandit.

«See on mobilisatsioonikava,» ütles Philippe. «See on võitlus, mida riik üksi ei suuda võidelda.»

Prantsuse valitsus avalikustas ühtlasi uue ja senisest karmima immigratsiooniseaduse eelnõu, mis on president Emmanuel Macroni ametiajal kõige enam lahkhelisid põhjustanud. Seadus kriminaliseerib illegaalse piiriületuse ja sellega püütakse kiirendada majandusmigrantidena asüülitaotlusele eitava vastuse saanud inimeste tagasisaatmist.

Tagasi üles