Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Muhumaalt, Hiiumaalt ja Kihnust saab varsti autoga mandrile sõita

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Haapsalu-Noarootsi jäätee.
Haapsalu-Noarootsi jäätee. Foto: Sander Ilvest

Maanteeamet loodab külmataadi toel rajada mandri ja Muhumaa, mandri ja Hiiumaa, Hiiumaa ja Saaremaa ning mandri ja Kihnu saare vahele ametlik jäärada.

Viimati avati Hiiumaa ja mandri vaheline jäätee 2013. aasta detsembris. Kuigi talv algas kesiselt, on viimased nädalad on toonud stabiilselt miinuskraade ning ka nädalavahetuseks prognoosis ilmateenistus üle kümne külmakraadi. 

Tekkinud sobivate ilmastikutingimustega seoses avaldas maanteeamet soovi peatada laevaliiklus, et hakata rajama jääteed mandri ja Muhumaa, mandri ja Hiiumaa, Hiiumaa ja Saaremaa ning mandri ja Kihnu saare vahele.

Täna teatas veeteede amet pressiteate vahendusel, et alates 26. veebruarist peatatakse seoses jääteede rajamisega ajutiselt laevaliiklus Väinameres Virtsu–Kuivastu laevateest põhja poole, Rohuküla–Heltermaa laevateest lõuna poole ja Sõru–Triigi laevateest ida poole jääval merealal ning Kihnu väinas Munalaid–Kihnu laevateest lääne poole jääval merealal.

Veeteede amet on juba sulgenud laevaliikluse, et maanteeamet saaks teha ettevalmistusi jäätee rajamiseks mandri ja Vormsi saare vahele, kuid sealset jääteed veel avatud ei ole.

Hetkel on merealal avatud ainult Haapsalu-Noarootsi jäätee, ühtki teist jääteed Eesti merealal avatud ei ole. Siseveekogudest on Peipsil avatud Laaksaare–Piirissaare jäätee, millel on lubatud liikuda kuni 0,5-tonnise maastikusõidukiga.

Veeteede amet tuletab kõigile meelde, et avamata jääteele sõitmine on keelatud ja eluohtlik.

Punane tähendab, et trass on hetkel suletud ning värv roheline, et trass on avatud. Sõltuvalt ilmast võib tulla ette jääteede erakorralist sulgemist.
Punane tähendab, et trass on hetkel suletud ning värv roheline, et trass on avatud. Sõltuvalt ilmast võib tulla ette jääteede erakorralist sulgemist. Foto: maanteeamet

Mullu lootis maanteeamet Rohuküla-Vormsi jäätee avada vabariigi aastapäevaks ja oli selleks isegi trassi valmis ehitanud ning märgid paika pannud, kuid ilmataat rikkus selle plaani.

Eelmisel ja üleeelmisel aastal avati Eestis vaid kaks jääteed, üks neist Haapsalu ja Noarootsi vahel, teine ja ainult mootorkelkudele ja ATVdele mõeldud jäätee Laaksaare ja Piirissaare vahel.  

2015. aasta veebruaris tõdes maanteamet, et kuigi tehti ettevalmistusi ainult Haapsalu ja Noarootsi vahelise 3,5 kilomeetri pikkuse jäätee avamiseks, vedas ilmataat alt. «See aasta ilmataat Eesti veekogudele jääteid rajada ei võimaldanudki,» ütles maanteameti pressiesindaja Postimehele.

2013-2014. aasta talvel tegeles Maanteeamet viiega kuuest riiklikust jääteest, kuna kohe hooaja algul otsustati, et Muhu saare ja mandri vahelise talvetee rajamine pole majanduslikult otstarbekas.

Viiest jääteest õnnestus ametlikult avada kolm, neist Saaremaa ja Hiiumaa vaheline tee vaid üheks päevaks. Ühtekokku kulus toona jääteede – nii uuringutele, rajamisele kui hooldusele – 51 330 eurot ning neid kasutas 6344 sõidukit. Seega tuli ühe sõiduki talitee kasutamise keskmiseks kuluks 8,09 eurot.

Tagasi üles