Jääkarude uus kodu innustab: loomaaed tahab ka tiigritele uhke elupaiga rajada

Amuuri tiiger Pootsman. Foto: Darja Zubareva

Tallinna loomaaed ja loomaaia sõprade selts soovivad heategevuskampaania toel rajada tiigritele uue kodu: Tiigrioru. 

«Jääkaru uue kodu projekti alustades ma ei teadnud, mis mind päris täpselt ees ootab. Tänaseks päevaks on minust saanud suur loomaaiafänn ja minus on suur-suur loomaarmastaja. See ongi praeguse projekti juures edasiviivaks jõuks,» ütles Veronika Padar, Tiigrioru-kampaania üks vedajatest ja Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi (TLSS) juhatuse liige. «Tiiger on suur ja võimas müstiline loom ning temale uue kodu ehitamine tähendab loomaaiale omakorda kordaminekut.»

Loomaaia direktori Tiit Marani kinnitusel kujutab Tiigriorg endast väga suurt ala, mis jääb praegusest tiigripuurist tiikide poole ning elevandimajast kängurute poole. Piirkond külgneb vahetult projekteerimisel oleva Kagu-Aasia troopilise vihmametsa majaga. Viimasesse plaanitud kohvikus saavad külastajad tiigrit ka läbi klaasakna uudistada.

«Tegelikkuses võiks Tiigriorgu nimetada ka tiigrimaaks. Sellesse on plaanitud üks hästi suur aedik, mis imiteerib looduslikku ala ning teine, väiksem, kus saab tiigrit häirimata teda vahetumalt tajuda,» selgitas Maran. Ta lisas, et alale jääb võimalikuks tiigripere juurdekasvuks ka kolm varuaedikut. «Tiiger pole ainuke liik sellel alal. Plaanis on seal näidata ka teisi Kaug-Ida liike – näiteks muskushirve ja harsat.»

Kavandatav Tiigriorg seotakse juba olemasoleva amuuri leopardi aedikuga. Marani sõnul on tulevikus plaanis välja arendada ka kurgede ja hiidmerikotkaste alad.

«Tiigrioru kontseptsiooni koostamisel on osalenud paljud inimesed, seal hulgas ka professionaalne zoodisainer USAst. Tahame teha Tiigriorust koha, mille lahendustesse on haaratud parim praegu maailmas olemas olev teadmine,» märkis Maran. «See võimaldab pakkuda külastajatele nii jahmatavaid elamusi, loomadele loomade heaolu nõuetele vastavaid tingimusi kui ka võimalust kaasa lüüa selle liigi kaitseks looduses. Kuidas läheb selle suure projekti rahastamine, see sõltub kõigist meist. Jääkarukampaania annab aga eduks palju lootust. Eesti inimesed on muutunud palju enam teistest liikidest hoolivaks – see rõõmustab hinge.»

Kuni Tiigrioru valmimiseni elavad amuuri tiigrid vanas laohoones, mis ei paku kaugeltki loomväärseid tingimusi. Kehvade olude ja ruumipuuduse tõttu näevad külastajad aedikus vaid ühte tiigrit korraga ja nii ei teagi paljud, et neid on tegelikult kaks: emasloom Piiga ja isasloom Pootsman. 

Tegelikult on Tallinna loomaaed üles kasvatanud ligi viisteist kutsikat. Paraku tekkisid hiljuti probleemid viirushaigusega ja tõtt-öelda ei sobi ka Piiga genofond paljundusprogrammidesse. Nii on häid loomapidamistingimusi vaja ka selleks, et Tallinna loomaaed muutuks paljundusprogrammi juhtivaks partneriks.

Hoolimata täbarast hetkeseisust on tiiger praegugi külastajate lemmik. Ent tulevikus rõõmustaks iga uudistajat võimalus nende võluvate kaslaste tegemisi mitmekesisemalt jälgida – seda kas läbi klaasi või siis loomade jaoks märkamatuks jäävast tunnelist. 

Tiiger on kindlasti üks kõige drastilisemalt hääbuv liik viimase saja aasta jooksul. Tiigrite arvukus on vähenenud rohkem kui 20 korda, levila on aga veelgi karmimalt ahenenud. Kui kavandatav Tiigriorg muutub tõeliseks tiigrite saatkonnaks Eestis, saab ka Tallinna loomaaed anda oma panuse selle ülimalt ohustatud liigi alalhoidu.