/nginx/o/2011/05/18/588040t1h9646.jpg)
Mustamäel Raja tänaval asuva skulptorite maja hoovis käib vilgas tegevus – nii kogenud kujurid kui Eesti Kunstiakadeemia (EKA) skulptuuritudengid meisterdavad ehitusvahust tuntud kultuuriinimeste ligi nelja meetri kõrguseid kujusid, mida linlased saavad näha mai lõpus vanalinna päevade raames toimuva rahvusvahelise etenduskunstide festivali Tallinn Treff avamisel.
Kõige võimsam on skulptorite maja õuel kõrguv Eesti maadluslegendi Georg Lurichi jõuline kuju, käed võidu märgiks taeva poole tõstetud. Juhan Viiding seisab esialgu veel peata. Pea on küll olemas, kuid lebab ateljees ning ootab oma kohale asetamist. Ita Everi kuju kallal askeldas teisipäeval kaks kunstitudengit, kattes näitleja keha üha uute vahukihtidega.
President Lennart Meri kuju oli pikali. Tema kallal tuleb veel vaeva näha. Tulevased skulptorid olid eile seal ametis kuju karkassi tugevdamisega. Selleks kasutati ka kanavõrku.
Georg Otsast on skulptorid otsustanud kujutada vaid suurt pead, mis peab ilmselt sümboliseerima tema võimsat ja omapärast lauluhäält.
Vaatajaid paneb kindlasti muigama kunstiteadlase ja Tallinna heeroldi Jüri Kuuskemaa naljakas skulptuur. Teda on kujutatud laias rüüs, mille alt ulatuvad välja peenikesed «kanajalad». Aga umbes sellisena lugupeetud Tallinna kodanik ka välja näeb, kui ta vanalinna päevadel või mingil muul puhul külalistele Tallinna vaatamisväärsusi tutvustab.
Kui enamus vahukujusid valmib skulptorite maja hoovis, siis Kaie Kõrb seisab suures ateljees. Kuju autor Maigi Magnus ütles, et valis just Kõrbi, sest baleriinid ja tantsijad on nii graatsilised ja naiselikud. Esibaleriin saab endale selga ka seeliku, mis võtab õues seistes tuule alla ja hakkab kenasti pöörlema.
«Värvilahendus tuleb ka põnev, aga sellest ma praegu veel ei räägi,» mainis Magnus. «Aga idee on mul peas olemas.»
Ta lisas, et vahuga on mõnus askeldada, sest seda saab kiiresti töödelda. Savist kujude puhul kasutab ta karkassi tegemisel alati vahtu.
Tõnu Kaljuste vahuskulptuur valmib mujal, sest selle autor otsustas töötada oma ateljees.
Kunstitudengeid juhendav EKA skulptuurikateedri juhataja Jüri Ojaver selgitas, et iga vahukuju tegemine algab puidust, rauast, kanavrgus ja muudest materjalidest karkassi tegemisest.
«Tuleb mõelda ka sellele, et kujud meie kliimas ümber ei kukuks,» selgitas Ojaver. «See ongi mõtlemise koht, sest meil on vahel päris tugevad tuuled.»
Peale skulpuuritudengite on vahukujude tegemisega ametis ka Eesti nooremapoolsed skulptorid Terje Ojaver, Edith Karlson, Jass Kaselaan ja Kirke Kangro.
Vahukujude mõtte käis välja Nuku ja Noorsooteatri juht Meelis Pai ning vanalinna päevade korraldustoimkond. Kampa lõi ka ehitusvahtude tootja Krimelte, kes eraldas oma tagavaradest ligi 1000 ballooni Penosil-vahtu ning 70 liitrit erikoostisega värve, mis peaksid kindlustama kujudele ilmastikukindluse.
Kesklinna valitsuse avalike suhete juhi Ivo Parbuse sõnul valiti kujudeks saavad kaheksa kultuuritegelast välja pikemast nimekirjast. Kujud peavad valmis saama 25. maiks.
Festivali Tallinn Tref avapauk antakse 28. mail kell 17.30 Vabaduse väljakul, kus on kohal ka kõik kaheksa vahuskulptuuri. Sealt edasi suunduvad nad ühtses rongkäigus Raekoja platsile, kus toimuvad XXX vanalinna päevade avapidustused.
Parbus mainis, et vahukujusid veetakse hiljem Raekoja platsilt ka mujale, et võimalikult palju inimesi saaks neid näha.