Postimehe saatesari «Silmapiiril välismaalane» toob fookusesse kuus Eestis elavat inimest, kes kirjeldavad oma kogemusi Eesti ja eestlastega. Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja, rootslane Patrik Göransson rääkis nõukogude mentaliteedist, solvumisest, nn tolerastiast, aga ka andeksandmisest. Vaata videot!
SILMAPIIRIL VÄLISMAALANE «Eestis on praegu tugev solvumise ja diskrimineerimise kultuur»
«Eesti inimene on rootslase jaoks väga tuttav inimene,» rääkis Göransson, «on ühine ajalooline taust ja põhjamaine kargus.»
«Sain väga hea soovituse, kui tulin Eestisse pikemaks ajaks,» jätkas ta, «kui miski tundub arusaamatu ja kummaline, tasub rääkida vanade inimestega. Seda soovitust olen alati järginud ja saanud teada, et see miski on nende jaoks ka ilmselt kummaline.»
«Kui on miski, mis on eestlaste puhul naljakas, siis on see selline nõukogude giidi hääl,» viitas Göransson meie ajaloole, «kui noored giidid räägivad sellise nõukogude häälega – kõik on ühe tooni peal, midagi ei ole rõhutatud. See on arusaadav, sest nõukogude ajal oli ohtlik väljendada oma arvamust, aga teeb vahepeal kurvaks, kui noored inimesed jätkavad seda traditsiooni.»
«Ehk kui jutt on monotoonne ja sügava ükskõiksusega.»
Solvumise kultuur
«Praegu käib selline tihe kultuuride võitlus. On andeksandmise kultuur ja solvumise kultuur,» rääkis kirikuõpetaja, «praegu surutakse peale, et olge solvunud ja tundke end diskrimineerituna, aga kiriku inimesed suudavad sellele paremini vastu panna, sest me teame, et me elame andeksandmisest.»
Põhjamaade «tolerastia»?
«Need, kes sellist juttu räägivad, on suhelnud vist ainult Stockholmi kesklinna elanikega. See tolerastia elab ju ainult suurlinnades, maal on inimesed rohkem looduslähedased.»
Göransson soovitab rohkem rõhku panna andeksandmisele, sest solvumise tee ei vii kuhugi. «Kes on Siberis ära käinud, on korduvalt rääkinud, et need, kes olid kibestunud, surid juba esimesel talvel. Ei tasu käia sellel teel.»
Vaata videot!