:format(webp)/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
/nginx/o/2018/02/20/7601631t1h2007.jpg)
Fooride abil oleks saanud eilse rongiõnnetuse Kulna raudteeülesõidul ära hoida, ütles 30 aastat vedurijuhina töötanud Neeme Sihv eile «Ringvaates».
Endine vedurijuht: foor oleks aidanud eilse rongiõnnetuse ära hoida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna õnnetuspaiga lähedal oli peatus, võis kokkupõrke ajal rongi kiirus olla 40-50 kilomeetrit tunnis, arvas endine vedurijuht Sihv.
«Ilmselt hakkas vedurijuht pidurdama 300-400 meetrit enne ülesõitu, sest perroonini jääb väike vahemaa ja rohkem pidurdusruumi vaja pole,» rääkis ta.
Kui auto suure kiirusega ülesõidule lähenes, jäi Sihvi hinnangul vedurijuhile reageerimiseks vaid neli või viis sekundit.
Ta lisas, et pärast Raasikul toimunud rongiõnnetust räägiti, et signalisatsioon paigaldatakse rohkematele ülesõitudele, kuid Kulnasse ja Vasalemma pole veel jõutud.
«See võis olla ka üks põhjus, miks see avarii juhtus,» arvas Sihv.
Eile teatas Eesti Raudtee, et raske liiklusõnnetus Kulna ülesõidul andis viimase tõuke ja juhatus esitab ettevõtte nõukogule ettepaneku panna kolmanda kategooria ülesõitudele nii valgusfoorid kui ka tõkkepuud.
Reisirongile ette sõitnud veoauto juht oli tarvitanud alkoholi. Õnnetuse tagajärjel paiskus rööbastelt kaks vagunit ning viga sai üheksa inimest.