Üks hoolduskliiniku juhtidest tunnistas end ülekuulamisel süüdi

Valitsuse erikomisjon toetas tänasel nõupidamisel sotsiaalministri, terviseameti ja Eesti Haigekassa ettepanekut plaanilise ravi järk-järguliseks avamiseks. Fotol Lääne-Tallinna keskhaigla palat. Foto: Eero Vabamaegi/

Keskkriminaalpolitsei pidas eile kinni Lääne-Tallinna keskhaigla hooldusravikliiniku juhataja Mark Levini ja õendusjuhi Mare Leppiku, keda kahtlustatakse korduvas altkäemaksu võtmises hooldusravikliinikus ravil olnud patsientide lähedastelt. Praeguseks on kahtlusalused üle kuulatud.

Eriasjade prokurör Leelet Kivioja kinnitas ERRi raadiouudistele, et Mark Levin ning Mare Leppik on praeguseks hetkeks üle kuulatud ning üks neist tunnistas end altkäemaksu võtmises süüdi. Teine kahtlustatav kasutas prokuröri sõnul õigust ütluste andmisest keelduda.

Lisaks õendusjuhile ning hooldusravikliiniku juhatajale on kavas veel üle kuulata enam kui paarikümne altkäemaksu andmises kahtlustatava, kes jagunevad kliiniku töötajate vahel enam-vähem võrdselt.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, pole Kivioja sõnul pikka menetlust ette näha. Pärast seda on kahtlustatavatel võimalus valida kokkuleppe- või üldmenetluse vahel.

Mark Levin Foto: Lääne-Tallinna keskhaigla

Kahtlustuse kohaselt maksid hooldusravi teenust vajavate patsientide lähedased juhatajale või õendusjuhile selleks, et nende lähedane saaks haigekassa tasustatud hooldusravile väljaspool järjekorda või ettenähtust lühema aja jooksul.

Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud ka enam kui 20 inimest, keda on alust kahtlustada altkäemaksu andmises. Prokuratuur kinnitas Postimehele, et kahtlustatavate vahistamist ei taotleta.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul on korruptsioon meditsiinisektoris jätkuvalt probleem. «Korruptsiooniga võitlemine meditsiini valdkonnas on üks meie prioriteetidest, millele oleme viimased paar aastat tähelepanu pööranud. Paraku on inimesi, kes ei mõista, et selline ravijärjekorras parema koha ostmine ei ole lubatud ega ka eetiline. Altkäemaksu andmine selleks, et saada ravile kiiremini, võib seada ohtu nii mõnegi teise patsiendi, kes ei pruugi õigeaegselt ravi saada,» lisas Ombler.

Eriasjade prokurör Leelet Kivioja selgitas, et antud juhul ei ole tegemist arstidele lillekimbu viimisega. «Kõnealusel juhul on alust arvata, et kahtlustatavad võtsid osa patsientide lähedastelt vastu raha selle eest, et patsiente üldse ravile võtta või neid haiglas lubatust kauem sees hoida. Oma ametikohta isiklikuks hüvanguks kuritarvitades kahjustasid nad seeläbi võimalust hooldushaiglasse saada patsientidel, kes soovisid ravi saada ausalt ette nähtud teel,» lisas eriasjade prokurör Kivioja.

Kahtlustatavad lahkusid omal soovil ametist

Haigla teatel kirjutasid kinnipeetud töötajad teisipäeval, 20. veebruaril ka töölt lahkumise avalduse.

Mare Leppik Foto: Lääne-Tallinna keskhaigla

Lääne-Tallinna keskhaigla (LTKH) juhatuse esimehe Imbi Moksi sõnul on korruptsioonikuritegevus Lääne-Tallinna keskhaiglas täiesti vastuvõetamatu. «Juhtum on väga kahetsusväärne, korruptsioonikahtlusel ei tohi olla haiglas kohta. Ootame, et uurimisorganid selgitaksid välja tõe ning teeme politseiga igakülgset koostööd, et aidata kaasa juhtumi kiirele lahendamisele,» ütles Moks.

Haigla juhi sõnul on korruptsiooniriskide teadvustamine ja maandamine muutunud LTKHs viimastel aastatel väga oluliseks. Töötajate seas on tehtud korruptsiooni- ja huvide konflikti teemalisi koolitusi, samuti on täiendatud haiglasiseseid juhendeid ja kordasid.

Kuni hooldusravikliiniku juhataja ja õendusjuhi kohusetäitjate määramiseni korraldavad kliiniku tööd Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Imbi Moks ning õendusjuht Aivi Kabur.

Hooldusravikliiniku töötajaid puudutavat uurib keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ning uurimist juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.