90 aastaga on köök ja tualett jõudnud pea igasse Eesti kodusse

Kuiv- ja välikäimlad on paljude Eesti kodude jaoks jäänud minevikku. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

1922. aastal polnud paljudes majapidamistes lihtväljakäiku, vesiklosetist rääkimata. Selle kümnendi alguseks oli isiklik tualett pea kõigis eluruumides. Ka isiklik köök või kööginurk on jõudnud rohkematesse kodudesse, selgub täna avaldatud statistikaameti albumist. 

1922. aastal oli köök linnades olemas 93 protsendil eluruumidest ja alevites 91 protsendil. Kõige rohkem köögiga eluruume oli Harjumaal (98 protsenti) ja kõige vähem Pärnumaal (72 protsenti). 

Veeklosett oli toona linnas seitsmel protsendil kodudest, alevitses kõigest 0,2 protsendil. Veeklosette oli neljas maakonnas: Viru-, Harju-, Viljandi- ja Valgamaal. Enim oli neid Harjumaa eluruumides (14 protsenti).

Lihtväljakäik oli linnas 13 protsendil ja alevites 16 protsendil eluruumidest. Kõige rohkem oli lihtväljakäiguga kodusid Petserimaal (49 protsenti). 

Veevärgiga olid toona Eesti linnadest varustatud Tallinn, Narva, Viljandi ja Valga. Veevärgiga otseühenduses oli 11 protsendil eluruumidest. Kanalisatsioon oli Eesti linnadest olemas Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Valgas ja Võrus. Sellega oli ühendatud 14 protsenti majapidamistest. 

Petrooleumi tarvitati valgustuseks 66 protsenti linnade ja 71 protsenti alevite eluruumidest. Elektrit kasutasid valgustuseks 33 protsenti linnade ja 29 protsenti alevite eluruumidest.

Linnade ja alevite eluruumid köögi, lihtväljakäigu ja elektrivalgustuse kohta, 1922 Foto: Eesti Statistikaamet

2011. aastaks oli köök või kööginurk linnalistes asulates olemas 99,4 protsendil eluruumidest. Kõikides maakondades oli köögiga eluruumide osatähtsus üle 99 protsendi. Veevärk oli olemas 99 protsendil ja pesemisvõimalus 95 protsendil eluruumidest.

Kõige rohkem oli veevärgi (99 protsenti) ja pesemisvõimalusega (97 protsenti) eluruume Ida-Virumaal ja Harjumaal. Väikseim oli veevärgiga eluruumide osatähtsus Valgamaal (93 prtsenti) ja pesemisvõimalusega eluruumide osatähtsus Viljandimaal (88 protsenti).

Veeklosett oli olemas 95 protsendil ja kuivkäimla 3 protsendil eluruumidest. Harjumaal oli enim veeklosetiga (98 protsenti), Hiiumaal aga kuivkäimlaga eluruume (19 protsenti).

Eluruumis enamkasutatav kütmisviis oli keskküte (80 protsenti), ahi- või kaminküttega köeti 16 protsendil juhtudel ja kõige vähem elektriga (4 protsenti). Keskküttega köetavaid eluruume oli enim Ida-Virumaal (95 protsenti), ahi- või kaminküttega Hiiumaal (52 protsenti) ja elekterküttega Saaremaal (9 protsenti).

Linnade ja alevite eluruumid pesemisvõimaluse, kuivkäimla, ahi-või kaminakütte järgi, 2011 Foto: Eesti Statistikaamet