/nginx/o/2010/09/01/425540t1h2f55.jpg)
Haridusameti juhataja kinnitas täna koolikohad kõikidele Tallinna elanikeregistris olevatele koolikohustuslikele lastele, muuhulgas said koduläheduse printsiibi alusel uusi lapsi juurde ka eliitkoolid.
Ka eliitkoolid said lähedal elavaid lapsi juurde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Täna on väga oluline päev – täna saavad lapsevanemad e-kooli kiigates näha, et nende laps on koolis ootel,» sõnas haridusameti elukohajärgse kooli määramise komisjoni aseesimees Viivi Lokk linnavalitsuse pressikonverentsil.
Pärast koolilt teate saamist on vanematel 10 päeva aega otsustada ja komisjoni määratud kooli pakkumine kinnitada.
Lokk kinnitas, et kui laps elab koolist 100 või 50 meetri kaugusel, siis sinna kooli ta ka määrati. «Kõik koolid said kindlasti lapsi juurde,» sõnas ta. Kui palju uusi klassikomplekte komisjoni töö tulemusel moodustati, ta öelda ei tahtnud: «Koolijuht avab klassikomplektid – võib ju juhtuda, et kõik määratud ei tulegi sügisel kooli,» sõnas ta.
Samas kinnitas ta, et igal juhul oli ka neid lapsi, kes pääsesid kesklinna niinimetatud eliitkoolidesse koduläheduse printsiibi alusel.
«Kõik Tallinna lapsed on saanud koha soovitud koolis,» kinnitas Lokk rahulolevalt.
Ehkki Tallinna elanikeregistris on kokku umbes 4200 koolikohustuslikku last, kinnitati kohad kokku 4315 lapsele. «Arv on suurem seetõttu, et vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumi seadusele võisid lapsevanemad 1. maiks teatada, et panevad oma lapse 6-aastaselt kooli. Ja neid on päris palju,» sõnas Viivi Lokk.
Komisjon pidi määrama koha neile lastele, kes koolikonkursside järel olid õppekohast ilma jäänud, samuti neile, kes polnud üldse kooliavaldust teinud.
Lokk rääkis, et komisjoni töö oli väga pingeline ja tihe. «Helistasime maailma eri nurkadesse, sest kui nägime, et laps on Tallinna rahvastikuregistris, kuid tema kohta polnud hariduse andmekogus mingisuguseid andmeid või olid viimased andmed lasteaias käimisest näiteks 2008. aastast.» Sageli selguski, et need pered elavad juba ammu välismaal.
Mitmed lapsevanemad olid ka koolidele esitatud taotlustes kinnitanud, et elavad elanikeregistris märgitust erineval aadressil, mõnes teises linnaosas. Loki kinnitusel arvestas komisjon ka kõigi nende soovide-taotlustega.
Haridusameti juht Andres Pajula lisas, et ühelgi varasemal aastal pole kõik koolikohad nii varakult jaotatud, sest tavaliselt on see töö lõppenud 5. juunil.