Muistsetest aegadest pühaks linnuks peetud ja väljasuremisohus must-toonekure kaitseks astuti Euroopa kultuuripärandi aasta raames uus samm ning liigi kaitseks koostati uus tegevuskava.
Väljasuremisohus must-toonekure kaitseks astutakse uusi samme (1)
Tegevuskavas on kirjas must-toonekure säilitamiseks vajalikud sammud järgmiseks viieks aastaks ja liigi pikaajalised kaitse-eesmärgid järgmiseks 15 aastaks.
Lähima viie aasta peamine eesmärk on säilitada kure praegune arvukus 60-90 paari, lisaks selgitada välja populatsiooni madalat arvukust põhjustavad tegurid. Kõige olulisem pikaaegne tulevikusiht on must-toonekure arvukuse tõus vähemalt 200 paarini ja säilitada ka praegu asustamata potentsiaalseid must-toonekure elupaiku.
Linnu sigimisedukust vähendab sobilike toitumisalade kuivendamine. Eestis tehtud uuringud on näidanud, et must-toonekured võivad toituda pesapaigast mitmekümne kilomeetri kaugusel ja eelistatult looduslikel vooluveekogudel. Kuivenduskraavid võivad aga osutada must-toonekurele ökoloogiliseks lõksuks, kui pesapoegade perioodil suvel seal veetase tugevalt langeb ning alal ei leidu järglaste üleskasvatamiseks piisavalt toitu.
«Must-toonekurg on meie looduskaitse lipu- ja katusliik, kelle «tiiva all» leiavad elupaiga paljud teised vanade metsade ja varjuliste vooluveekogude liigid,» ütles keskkonnaameti liigikaitse büroo elurikkuse peaspetsialist Agu Leivits. Ta lisas, et must-toonekure pesitsemispaiku kaitstes, aidatakse säilitada ka teisi ohustatud liike.
Tegevuskavas käsitletakse ka väljaspool Eestit mõjuvaid ohtusid. Nii on idapoolsel rändeteel lendavatele Eesti must-toonekurgedele suureks ohuks sobivate toitumisalade vähenemine, samuti keskkonnamürgid ja lindude hukkumine elektritaristus.
Viimase 50 aasta jooksul on liigi arvukus Eestis langenud kaks-kolm korda. Kuigi viimase 20 aasta jooksul on arvukuse langus pidurdunud, on lind väikese asurkonna tõttu endiselt Eestis väljasuremisohus.
Lääne-Euroopas on liigi arvukus taastunud ja must-toonekurg soodsas seisundis.
Must-toonekurg võeti Eestis loodusmälestusobjektina kaitse alla juba 1958. aastal. Alates 1994. aastast kuulub must-toonekurg kõige rangemini kaitstavate liikide kategooriasse.