Korruptsioonivastase seaduse muudatustega majandushuvide esitajate hulga vähendamine muudab nende kontrollimise töömahu reaalsemaks, leiab riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni juht Andres Anvelt.
Anvelt: majandusdeklaratsioonide lauskontrolli pole vajagi
Anvelt pidas seadusmuudatuses olulisimaks seda, et tunduvalt muutub majanduslike huvide deklaratsioonide sisu. «Seda tuleb tervitada, sest tänane on meil paber paberi pärast – selle sisu on lünklik, ei kajasta näiteks seda vara, mida ametnikud reaalselt kasutavad, vaid ainult omandit,» märkis ta Postimees.ee'le.
«Samuti peaks deklaratsioonide esitamine tõesti muutuma e-riigile vastavaks, lihtsalt teiste registritega võrreldavaks,» sõnas Anvelt.
«Ma arvan, et see kindlasti teeb korruptsioonivastase võitluse paremaks – deklaratsioone on lihtsam kontrollida, laiendatakse küsimustikku, mida ametnikult teada tahetakse,» arvas Anvelt. «Näiteks peab hakkama kajastama lepingutega ametniku kasutuses olevaid varasid, mitte ainult neid, mis nende isiklikus omandis on.»
«Kui deklareerijate arv väheneb ja register on avalik, on palju parem orienteeruda ka nendel ametnikel, kes tõesti neid kontrollima peavad, sest töömaht muutub reaalsemaks ja ka avalikkusest tulevad signaalid annavad selleks hea aluse,» eeldas Anvelt.
Tema hinnangul pole aga kõikide deklaratsioonide lauskontrolli vajagi, sest tuleb eeldada, et ametnik täidab deklaratsiooni heas usus ja ausalt. «Register saab olema avalik, usun, et sotsiaalne kontroll on üks tõhusamaid. Olles ise aastaid politseis töötanud, võin öelda, et isegi organisatsioonisisisene kontroll mõjub paremini.»
Tema sõnul on praegu eri asutustel väga erinev praktika selle osas, kui tõsiselt keegi esitatud deklaratsioone kontrollib. «Ilmselt julgeolekuasutustel on see tugeval tasemel, omavalitsusasutustes aga hoopis teisel,» arvas ta. «Tegelikult on meil palju ametiisikuid, kes otseselt otsustusprotsessi juures pole. Neilt deklaratsioone nõudes koormame me reaalset kontrolli,» sõnas ta.