/nginx/o/2014/01/07/2737434t1hbf6e.jpg)
Riigiprokuratuur otsustas mitte alustada kriminaalmenetlust endise riigikogu kantselei juhi Maria Alajõe suhtes, sest ei leidnud EKRE poolt esitatud kuriteoteates esitatud infost viiteid kuriteo toimepanemisele.
Prokuratuur Alajõe suhtes kriminaalmenetlust ei alusta (14)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees kirjutas veebruari alguses, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Jaak Madison saatis riigiprokuratuurile märgukirja, milles palub uurimise alustamist endise riigikogu kantselei direktori Maria Alajõe suhtes. Märgukirjas taotletakse uurimise algatamist karistusseadustiku paragrahvide alusel, mis käsitlevad Alajõe võimalikku osalust mõjuvõimuga kauplemises ja tahtlikus tõendite kõrvaldamises, et varjata seadusevastast tegu.
ERRi uudisteportaal teatas täna, et riigiprokuratuur analüüsis ja kontrollis kuriteoteates esitatud väiteid ning otsustas jätta kriminaalmenetluse alustamata, kuna teates esitatud informatsioon ei viidanud kuriteo toimepanemisele.
«Tõendite hävitamine on käsitletav kuriteona juhul kui hävitatakse kriminaalmenetluses kasutatavaid tõendeid, kuid antud juhul on kohus nõudnud välja kirjavahetust tsiviilvaidluse raames,» ütles riigiprokuratuuri avalike suhete nõunik Kaarel Kallas. «Mõjuvõimuga kauplemine eeldaks, et riigikogu kantselei endine direktor on mõjutanud kedagi eelnimetatud käskkirja allkirjastama või on teda ennast mõjutatud seda tegema. Antud juhul ei ole prokuratuuri käsutuses andmeid, et midagi sellist oleks toimunud,» lisas ta.
Kallas ütles, et kriminaalmenetlust ei tohi alustada kuriteotunnuste otsimiseks ja kuivõrd prokuratuuri hinnangul ei esine Maria Alajõe tegevuses viiteid mõnele kuriteole, on riigiprokuratuur otsustanud jätta kriminaalmenetluse alustamata.