Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Keskerakondlasest riigikogulane linnameedias: orjalik Eesti teenib uut suverääni USA-d (43)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vladimir Velman
Vladimir Velman Foto: postimees.ru

Keskerakonna liige, parlamendisaadik Vladimir Velman ütles Tallinna venekeelses linnalehes Stolitsa Eesti välisluure raporti sisu kommenteerides, et ei oota enam ammu Eesti pädevatelt asutustelt või ametlikult volitatud poliitikutelt nn kainet pilku rahvusvahelisele olukorrale.

Tallinna linnavalitsuse venekeelne häälekandja Stolitsa palus keskerakondlasest riigikogu väliskomisjoni ja ka Eesti-Venemaa parlamendirühma liikmel Vladimir Velmanil kommenteerida Eesti välisluureameti esitletud raportit Eestit ümbritseva julgeolekukeskkonna kohta. Et raporti põhiosa keskendus Venemaale, uuris Stolitsa Velmani käest, kas nõustub raportis välja toodud infoga. 

Velmani vastus juhatati sisse järgmiselt: «На вопрос Stolitsa.ee, согласен ли он с приведенными в рапорте выводами, ответил член парламентской группы Эстония – Россия Владимир Вельман:

Seepeale vastas Velman, et ta ei oota juba ammu pädevatelt asutustelt või ametlikult volitatud poliitikutelt nn kainet pilku rahvusvahelisele olukorrale. «Kahjuks elame me sõjaka diletantismi ajastul, mis on tingitud orjalikust soovist teenida uut suverääni, milleks on Ameerika Ühendriigid. Ma isiklikult ei kuulu nende hulka, kes elavad pidevas hirmus, et Venemaa tungib Eestile kallale. Vastupidi, ma arvan, et sellise hirmu üleskütmine viib naaberriigiga lõplikult normaalsete suhete läbilõikamisele, sh majanduslike suhete, mis omakorda langetab meie sündivuse näitajaid ja viib lõpuks riigi füüsilisi kaotamiseni,» vahendab ERR Velmani venekeelset sõnavõttu.

Lisaks sellele esines peaministriparteisse kuuluv riigikogulane provokatiivset seisukohta Eesti omariikluse õigusliku järjepidevuse osas, kui märkis Stolitsale, et «mis puudutab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva, siis on selle daatumi tõlgendamine raske isegi meil Eestis». 

Marko Mihkelson
Marko Mihkelson Foto: Sander Ilvest

«Vladimir võiks väliskomisjoni liikmena ikka selle töös sagedamini osaleda. Nendel vähestel istungitel, kui meie juures on olnud ka keskerakondlasest peaminister Jüri Ratas, on Vladimir oma mõtted enda teada jätnud. Samas näitab keskerakondliku Tallinna linnavalitsuse poolt rahastatud Stolitsa oma tõelist palet, taaskord. Mõjutustegevus ajakirjanduse sildi all käib täie hooga,» kommenteeris Velmani sõnavõttu riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson. 

«Ma ütlesin seda, mida ma tahtsin öelda Stolitsale ja nii jääbki, lisada pole midagi,» ütles Velman teema kommentaariks Postimehele. 

Herkel: Keskerakond püüab Vene valijaid 

Vabaerakondlasest riigikogu väliskomisjoni liige Andres Herkel nentis, et Velman on komisjoni töös vähe osalenud ning tema öeldut ei ole suuremat põhjust tsiteerida. «Mis puudutab tema väidet, et Eesti täidab orjameelselt USA juhtnööre, siis ei tahaks ma seda soga tõsiselt võtta. Kui siin üldse mingi mõte on, siis ainult see, et Keskerakonna Vene tiib on oma valijate mobiliseerimiseks programmeeritud Eestit halvustama. See on Jüri Ratase erakonnasisese võimumehhanismi osa. Ta neelab selle jampsi alla, et Velman, Yana Toom ja Oudekki Loone paadis püsiksid – kui häbiväärne see ka pole,» kommenteeris Herkel. 

Herkeli arvates tuleks Tallinna linna poolt välja antav ajaleht Stolitsa kinni panna. «See on peaaegu sama halb avaliku raha kasutamine nagu saadete ostmine PBK-lt. Kui avaliku raha eest ostetakse ajakirjanduslikku sisu, siis peab sellele laienema samasugune poliitilise tasakaalustuse nõue, nagu kehtib rahvusringhäälingu puhul,» ütles Herkel.

«Ma ei ole lugenud tema kirjutist. Eesti saab saja-aastaseks 24. veebruaril 2018 ja meie juubelisündmused kestavad kuni Tartu rahu 100. aastapäevani, 2. veebruarini 2020,» kinnitas valitsuse pressikonverentsil oma erakonnakaaslase sõnavõttu kommenteerima pidanud peaminister Jüri Ratas. 

Tagasi üles