:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
/nginx/o/2016/12/06/6148797t1h4612.jpg)
Valitsus otsustas toetada riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni ettepanekut luua Eesti Vabariigi hümnile eraldi seadus.
EKRE algatatud hümni eelnõu sai valitsuselt põhimõttelise rohelise tule (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EKRE algatatud seaduse eelnõu eesmärk on kehtestada hümn kui üks riigi sümboleid seadusega ning määrata kindlaks hümni kasutamise kord. Seaduse eelnõu kohaselt kinnitatakse Eesti Vabariigi hümniks «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm».
Justiitsminister Urmas Reinsalu tegi valitsusele ettepanku eelnõu põhimõtteliselt toetada. Kavandatud regulatsioon on riikluse kohalt oluline ning kinnistab veelgi hümni kui ühe sümboli osatähtsust. Küll aga võiks justiitsministeeriumi seisukohast täpsustada, miks on eelnõust välja jäetud hümni kasutamine rahvus- ja riigipühadel samal ajal, kui mainitud on tähtpäevi, riiklikke tseremooniaid ja teisi pidulikke sündmusi.
Kultuuriministeerium ei toeta eelnõu esitatud kujul, kuna ei pea hümni staatust kuidagi ohustatuks. Samuti ei ole kultuuriministeerium veendunud, et seadus, kui õigustloov akt oleks hümni staatuse määratlemiseks korrektne lahendus.
Valitsuse arvamus tuleb esitada põhiseaduskomisjonile 21. veebruariks.
Hümniseaduse eelnõust
- Seadusega kehtestataks Eesti hümniks ametlikult «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm», mille viisi lõi 1848. aastal Soome helilooja Friedrich Pacius ja sõnad Johann Voldemar Jannsen.
- Eelnõu kohaselt esitataks hümni tähtpäevadel, riiklikel tseremooniatel ja teistel pidulikel sündmustel.
- Seaduse eelnõus seisab, et «igaühel on õigus kasutada Eesti Vabariigi hümni tähtpäevadel, riiklikel tseremooniatel ja teistel pidulikel sündmustel, järgides head tava».
- Seaduse eelnõus toonitatakse, et Eesti Vabariigi hümni esitamisel seistakse püsti. Kirjas on ka järgmine: «Eesti Vabariigi hümni laulmise ajaks paljastavad tsiviilriietuses meesterahvad oma pea ja vormikandjad tõstavad käe au andmiseks vormimütsi juurde».
- EKRE algatatud seaduse eelnõus rõhutatakse, et Eesti Vabariigi hümni teotamse eest võetakse vastutusele karistusseadustiku § 245 alusel.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on seaduse eesmärk kinnitada hümn ametlikult riigi sümboliks. «Paljudele võib tulla üllatusena, et Eesti hümn on seadusega määratlemata. Näiteks lipu seaduses on küll sätestatud hümni kasutamine lipu heiskamisel Pika Hermanni torni, aga mis on üldse Eesti hümn, selle sõnad ja viis, seda pole kirjas üheski seadusepügalas,» selgitas Martin Helme.
Hümni on seadusega kehtestanud suurem osa Euroopa Liidu liikmesriike: Austria, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari.