/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/05/18/587288t1h048d.jpg)
Sel suvel uurivad arheoloogid, kuidas mõjutasid ristisõjad meie taimestikku ja loomastikku. Tööd jätkuvad ka Saaremaal Salme muinaslaevaga ning Harjumaal Jägalas uuritakse muistset põllukompleksi.
Tellijale
Mida tegid ristirüütlid meie loodusega?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Uurime, millised keskkonnamuutused vallutus- ja ristisõjad endaga nii Liivi- kui ka Preisimale kaasa tõid,» selgitas Tartu Ülikooli vanemteadur Heiki Valk augustis Karksi linnusemäel algavate arheoloogiliste väljakaevamiste eesmärki. Karksi väljakaevamised on osa sellesisulisest rahvusvahelisest projektist. Püütakse välja selgitada, kuidas muutus ristisõdijate tõttu taimestik ja maastikud. Tehakse selgeks, kuidas muutusid koduloomad ning kuidas muutus vallutuste tõttu jahiloomade osakaal.
«Võrdleme Liivimaad Preisimaaga – kas protsessid on sarnased või on erinevusi,» lisas Valk.
Salmel kaevatakse edasi
Juba pärast jaanipäeva jätkuvad mullu alustatud ulatuslikud väljakaevamised Kagu-Eesti linnuste juures.
«Tahame kindlaks teha, kui vanad on Kagu-Eesti linnused ja mis ajal neid on kasutatud,» ütles Valk. Eesmärk on saada kõigi uuritavate linnuste kohta mingisugune kindel dateering.
Juuli alguses jätkuvad tööd ka Saaremaal teise Salme muinaslaeva väljakaevamiseks. Töid juhtiva Tallinna Ülikooli ajalooinstituudi vanemteadur Jüri Peetsi sõnul on seal seni avastatud 29 luustikku, aga osa paadist ja selle kontuur on siiani lõpuni välja puhastamata.
«Suurem osa laevast on veel maa all,» kinnitas Peets. «Sealt möödub asfalttee, aga saime vallavanemaga jutule, et kui tekib vajadus, on võimalik tee üles võtta, et laev täies pikkuses välja puhastada. Mis meid seal ees ootab, seda mina ei tea.»
Peetsi sõnul on laeva esiosa ja kaks parrast käes ning nende järgi saab kaevandi planeerida. Selle järgi olevat vägagi tõenäoline, et asfalttee tuleb lahti kaevata. Peets oli enam-vähem kindel, et sealt leitakse ka muistseid esemeid.
«Aga kui ei leitagi, on Eesti teise muinasaegse paadi väljakaevamine isegi suur asi,» kinnitas ta. «Kõige olulisem on paadi konstruktsioonid kätte saada ja need fikseerida – sealt võib tulla väga üllatavaid momente.» Teadlane loodab sel suvel kaevamistega ühele poole saada.
Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia osakonna instituudi juhataja Aivar Kriiska sõnul jätkuvad temal sel aastal välitööd Narva ümbruses, kus juba on alustatud geoloogilisi puurimisi, et uurida paleokeskkonda.
Samas jätkuvad välitööd ka Peterburi lähedal Ingerimaal, kus samuti otsitakse ja kaardistatakse kiviaegseid asulakohti, et jõuda ühise Narva-Luuga regiooni kivi- ja varase metalliaja käsitluseni. See projekt käib juba viiendat aastat, aga Kriiska sõnul on normaalne uurimistsükkel 8–10 aastat.
«Seni on leitud üle paarikümne uue kiviaegse asula,» tõi ta välja ja lisas, et mingisuguseid erilisi esemeid arheoloogid sealt piirkonnast ei otsi. «Meil pole isegi mingisugust isu midagi ilusat leida, vaid eesmärk on lokaliseerida muistised, vaadata nende paiknemist ja mõelda selle üle, milline oli asustussüsteem.»
Mis juhtus Jägalas?
Peale nende kahe koha teeb Kriiska päästekaevamisi Jägalas, kuna seal on tee-ehitusele jäänud ette kaks muistist. Üks neist on luiteliivade alla jäänud asulakoht, teine ristkünnijälgedega suurte põldude kompleks. Praegu on põldu lahti võetud umbes 500 ruutmeetri jagu, aga teele jäävat ette koguni ligi 1700 ruutmeetrit.
«Ehk õnnestub Eestis esmakordselt niisuguses mahus uurida muistseid põllujäänuseid,» avaldas Kriiska lootust. Tegemist on kahe eriaegse põllukihiga, mis on kaks korda järgemööda mattunud luiteliivade alla. Luidete all on orgaanikakihid ja kui neid puhastada, tulevad välja künnitriibud.
«Kuna tegemist on muinasaegse põllujäänusega, siis võib see anda teadmisi, kuidas inimene maad kasutas, milliseid kultuurtaimi seal kasvatati ja mida inimene tegi valesti, et need luited sinna peale kasvasid,» rääkis Kriiska. «Esialgu tundub, et tegemist oli katastroofiga, kus inimesed on raiunud nii palju metsa maha, et luited on hakanud liikuma.»
Veel uurib Kriiska, milline oli Jägala linnuse võimas kompleks ja kuidas seal elu käis. «Mõni sajand enne Kristust oli see üks põhjapoolse Euroopa suuremaid linnuseid,» põhjendas ta.
Ka meremuuseumi suvi tuleb töine. Allveearheoloogiateadur Vello Mäss rääkis, et meremuuseum osaleb rahvusvahelises uppunud laevade otsimise ja inventeerimise projektis. Leitud vrakid kantakse internetipõhisesse registrisse.
«Plaanis on läbi uurida kogu Eesti mereala; muinsuskaitseamet keskendub rohkem Liivi lahele ning meremuuseum Põhja-Eestile ja Lääne-Eesti saarte ümbrusele,» rääkis Mäss 2013. aastani kestvast projektist.