Vihmasuved röövivad Eesti metsalt kasvuisu

Tartu Ülikooli ökofüsioloogia professor Arne Sellini käes on Eesti levinumate lehtpuuliikide tundmaõppimise abivahend. Foto: Sille Annuk

Kliimal on tulevikus Eesti metsale varuks halvad uudised.

Kümme aastat väldanud eksperiment Tartumaal Järvselja lähedal Rõka külas võib esmapilgul tunduda veidi kummaline. Endisele kolhoosipõllule on ringidena istutatud arukased ja hübriidhaavad, aga veel enne istutamist on maa sisse veetud veetorud, keerulised sensorid, püstitatud ventilaatorid, mis õhku ringi ajaksid.

Kui tuleb kevad ja need puud põllul lehte lähevad, algab suur udutamine. Päeval, mil õhuniiskus on alla 75 protsendi, hakkab torudes vesi voolama ning düüsidest piserdatakse puudele imepeent veeauru, mis kiiresti kaob. Juba meetri kaugusel ei ole enam mingit udu, kuid niiskus jääb.