/nginx/o/2017/04/18/6563531t1h9db9.png)
/nginx/o/2018/02/12/7571571t1hebf8.jpg)
ERRi rubriigis Keelesäuts arutles raadioajakirjanik Riina Eentalu sel korral Eesti sajanda sünnipäeva keelenüansside üle. Kuidas on õigem öelda ja mida silmas pidada?
Kuidas siis ikkagi on: kas 100. juubel või 100 aasta juubel?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. juubel algse mõtte järgi on 50, kuid ka juubeli mõiste on aja jooksul avardunud ja nüüd mõistetakse juubeli all ümmargust tähtpäeva, ümmarguse aastaarvu möödumist sünnist, sündmusest, tegevuse algusest jne.
Ega kellelgi pole väga asja sellega, kas inimene tähistab oma juubelit alates 5. või 50. eluaastast, aga kuidas me seda kõnes või kirjas väljendame, on küll oluline.
75. juubelini inimese praegune eluiga küll ei lase elada, 75 aasta juubelini küll.
Aga kogu selle teema on jälle jutuks tõstnud ka Eesti vabariigi 100. sünnipäev. Ikka vahel on kuulda, et tulemas on Eesti vabariigi 100. juubel, et valmistume tähistama Eesti vabariigi 100. juubelit või 100. juubelisünnipäeva. Millal me siis kõiki neid 99 juubelit enne seda tähistasime? Ehk selle loogika järgi oleks kõik eelmised 99 aastat pidanud olema juubelid, et nüüdseks 100 juubelit kokku saada. Sestap on õige öelda, et tulemas on «Eesti vabariigi 100. sünnipäev» või «100. aastapäev» või «valmistume Eesti vabariigi 100 aasta juubeliks». Aga kindlasti mitte 100. juubeliks, kui uhkelt see ka ei kõlaks. Kuigi usk kesta ka 100. juubelini ja kauem peab olema. Soovime siis Eestile kestmist.