:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/23/6483963t1hb042.jpg)
Riigikogu esimehe, sotsiaaldemokraat Eiki Nestori hinnangul on viimase aja parim ja halvim seadus üks ja sama – 2016. aasta detsembris vastu võetud ning selle aasta algusest kehtima hakanud tulumaksuseaduse muudatused.
Nestor: viimase aja parim ja halvim seadus on tulumaksuseadus (9)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nestori sõnul on tulumaksuseadus parim, kuna sellega anti tööandjatele võimalus teha erisoodustusmaksuvabalt kulutusi oma töötajate tervise huvides.
«Esimene seaduse keelde kirja pandud variant sellest ideest valmis minu arvutis aastal 2003. Hiljem korduvalt vaieldud, aga tänu Reformierakonna valitsusliidust välja jäämisele nüüd ka seaduseks saanud ja jõustunud. Ja mul täiesti siiralt on sellest tõesti hea meel,» ütles Nestor.
Riigikogu esimees nentis, et kahjuks on see sama seadus ka halvim, kuna sellega muudeti üksikisiku tulu maksustamise korda.
«Seda korda muudeti õige eesmärgiga, aga poliitilise kompromissi tõttu mitte kõige mõistlikumal moel. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 500 euroni on õige samm. Palju loogilisem ja õiglasem oleks seda olnud teha kas tulumaksuprotsendi tõstmisega või siis kõrgetele tuludele täiendava astme loomisega. Kuna üks valitsusliidu partner endale seda lubada ei saanud ega julgenud, sündis kompromiss muutuva tulumaksuvaba miinimumi suurusega. Ja see kompromiss on liiga keeruline ning ka mitte kõige õiglasem. Tüüpiline näide, et head mõtet saab seadusesse kirjutada ka valesti,» märkis Nestor.
Ta lisas, et kui piinlikult täpselt ja kuupäevaliselt käsitleda ainult 2017. kalendriaastal vastu võetud seadusi, siis oli parim valitsuse algatatud muudatus, millega suunatakse tänavu ja ka tulevikus ravikindlustusse raha ka riigi muudest tuludest.
«Tegemist on äärmiselt vajaliku tulevikku suunatud ettepanekuga, mida kahjuks on tulnud juba teha erinevatel aegadel korduvalt. Nende heade seadustega on paraku nii, et kui nad jõustuvad, siis ega eriti ei teki ühiskonnas arusaamist, et midagi oleks läinud hoobilt paremaks. Kui neid vastu ei võetaks, oleks arusaamine silmapilkne. Vaatame, ehk läheb selle seadusemuudatusega paremini,» ütles Nestor.
Kaasamine on läinud paremaks
Vaadates seadusloomet üldiselt, leiab Nestor, et huvigruppide kaasamine seaduste väljatöötamisse on läinud riigikogus paremaks, mis ei tähenda loomulikult, et olukorda ei saaks veelgi paremaks muuta.
«Aga muudatused kodukorras, mida me oleme teinud ja seda mitte ilma tõsiste vaidlusteta, on teinud olukorda paremaks. Tänane kord eeldab, et kõik huvirühmad, kes on olnud seaduse loomisel kaasatud, peavad olema samas staatuses ka eelnõu arutelul riigikogus. Lisaks teisele lugemisele esitatud seletuskirjade läbi lugemisele olen siinkohal küsinud arvamust ka kõige sagedamini seadusloomesse kaasatud huvirühmadelt. Arvamus on positiivne. Ega ilma selle arvamuseta ei julgekski nii väita,» lausus Nestor.
Õigusloomes ei soovita vaadata tulevikku
Õigusloome suurim probleem ei ole Nestori hinnangul mitte tekstide keerukuses või arusaadavuses, kuigi ka siinkohal saaks paremini.
«Suurim probleem on poliitikas, kus soov olla edukas näiteks aasta pärast võtab inimestelt võime mõelda näiteks 20 või 40 aastat ettepoole. Paraku on valdkondi, kus otsuseid peab tegema täna, sest kauges tulevikus nende lahendamine on võimatu. Selles mõttes on minu jaoks kõige üllatavam massiivne rünnak säästmisele pensioni tarbeks. Ka mitte kuskil mujal ei ole demograafiliste muudatustega arvestamiseks leitud paremat alternatiivi. Ja olukorras, kus hea pensioni nimel peaks rohkem säästma, püütakse meile selgeks teha, et ärme säästa. Rumalus,» ütles Nestor.
Taas valitakse parimat ja halvimat seadust
Teenusmajanduse Koda korraldab koostöös Postimehega juba seitsmendat korda parima ja halvima seaduse konkursi, mille eesmärk on pöörata avalikkuse ja seadusandja tähelepanu kvaliteetse õigusloome olulisusele.
Konkursil võivad osaleda 2017. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ning ministri või kohaliku omavalitsuse määrused.
Õigusaktid kandideerivad kahes kategoorias:
Parima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam järgitud hea õigusloome tava.
Halvima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam eiratud head õigusloome tava.
Parima ja halvima seaduse konkursi mõõdupuu on vastavus hea õigusloome tavale, mitte aga näiteks poliitiline eelistus. Parimaid ja halvimaid seadusi hindab komisjon, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja, Eesti Juristide Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Postimehe toimetuse esindaja. Hea õigusloome tava konkursi žürii esimees on Allar Jõks.
Parimaks ja halvimaks valitud seadused kuulutatakse välja avalikult veebruari lõpuks. Komisjon põhjendab avalikult oma valikut.