Eesti saab uue hädalisi aitava lühinumbri

Tulevikus saab riigiga suhelda uue lühinumbri abil. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kui praegu tuleb reostunud mereranda või lõpnud loomakorjust maanteel märgates minna interneti avarustesse otsima, millisele numbrile helistades sellest teatada, siis paari aasta pärast saab Eesti uue lühinumbri, kuhu selle murega helistada.

«Aastas saab häirekeskus miljon kõnet, neist pooltele reageeriti ehk saadeti välja kas kiirabi, politsei või pääste,» rääkis häirekeskuse juhataja Kätlin Alvela. Ta lisas, et miljonist abikõnest umbes 40 protsenti on sellised, mille puhul pole kiiret abi vaja välja saata. Need kõned peaksid häirekeskuse juhi sõnul minema hoopis abiinfokeskusesse.

Häirekeskus teenindab praegu nelja abitelefoni numbrit: maanteeinfo, keskkonnainfo, Saku ja Tallinna abitelefone. «Meil on palju abitelefone ja on selge, et praegune süsteem ei ole eriti jätkusuutlik ning meil on plaan minna üle ühele lühinumbrile,» rääkis Alvela. Ta lisas, et pole mõttekas hakata inimestele õpetama uusi lühinumbreid, piisaks ühest üldisest lühinumbrist 112 kõrval.

Häirekeskuse kõnedest

63% oli kiirabile

31% oli politseile

6% oli päästjatele

Üleriigilise abiinfotelefoni baasil saab edaspidi käivitada ka kriisiinfotelefoni, kui tekib riigis tõsine kriis. «Inimene ei peaks küsimustega, mis tal on riigile, helistama 112,» toonitas häirekeskuse juht. Ta rõhutas, et kuigi 112 on ühiskonnas hästi teada, siis see on ikkagi mõeldud olukordadeks, kui on vaja kiiret abi. «See liin peab olema vaba sellisteks juhtumiteks,» lisas ta. Häirekeskuse juht loodab, et uus lühinumber võtab maha koormust 112 numbrilt.

Alvela sõnul on uue lühinumbri kohta tehtud analüüse ja praegu koostatakse kontseptsioon. Milliste teenuste kohta saab tulevikus uuelt lühinumbrilt info ja kui paljud omavalitsused sellega liituvad, on tema sõnul läbirääkimiste küsimus.

Mullu sai abiinfokeskus 100 000 kõnet ning sellest võimalusest oli teadlik 22 protsenti inimestest.

Siseminister Andres Anvelti sõnul kavandab Eesti eraldi kriisitelefoni. «Tõsiste kriiside korral on see olemas ka praegu, kuid see on üles ehitatud kahepoolsete kokkulepetel telekommunikatsioonifirmadega, aga see tuleb teha süsteemseks,» ütles minister.

Tasub teada

Maanteeinfo telefon 1510

Helistage, kui märkate et:

• teel on liiklustakistus;
• tee on määrdunud (sõnnik, muld, liiv jms);
• liiklusõnnetuse tagajärjel on teel praht;
• teel on liiklusohtlikud augud;
• kruusatee on halvas seisukorras;
• tee on üleujutatud;
• teel on libe või lumme tuisanud;
• teel on lahtised kivid või killustik;
• liiklusmärk on katki, puudu või eksitav;
• teele on langenud puid;
• teel on loomakorjus;
• teel on muu liiklusele ohtu põhjustada võiv olukord.

Keskkonnainfo telefon 1313

Helistage, kui märkate:

• keskkonnareostust või reostusohtu
• ebaseaduslikku metsaraiet, kalapüüki või muud ebaseaduslikku looduskasutust
• jäätmete ebaseaduslikku ladestamist
• massiliselt surnud loomi, linde või kalu
• loomade julma kohtlemist
• muud keskkonnaalast õigusrikkumist

Tallinna abitelefon 1345

Tegeleb linnamajanduslike probleemide (elektri, vee ja kanalisatsiooni, küttesüsteemide, heakorra, teede ja tänavate korrashoiu, ning kommunaalmajandusega seotud küsimused) lahendamise vahendamisega Tallinna linnas. Abitelefoni kaudu saab kutsuda abi ootamatute ja kiiret lahendamist vajavate tehniliste olmeprobleemide korral. Samuti saab Tallinna abitelefoni kaudu anda linnale operatiivset teavet kohest parandamist vajavatest olukordadest avalikes kohtades.

Samal numbril võetakse vastu ka infot Saku vallast tulevaid kõnesid.