/nginx/o/2019/12/19/12823123t1he95c.jpg)
/nginx/o/2018/02/09/7558423t1h78a9.jpg)
Igal aastal paluvad mitmed karjakasvatajad keskkonnaametilt luba, et mõnikümmend ronka taluõuel maha lasta.
Talumehed hädas: rongad nokivad talledel ja vasikatel silmad peast välja (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vasikas on ju alguses niivõrd loll, et rongad võivad tal silmad peast kangutada ja ta ei liiguta ka. Seal on ju suured veresooned ja see vereloik on mullegi õõvastav. Kui vasikas suu lahti teeb, võtab keelest. Ja järgmine koht on juba pärasool,» kirjeldas enda nime mitteavaldada sooviv Raplamaa talumees ronkade terrorit.
Ronk, kaaren, must lind - heal lapsel mitu nime. Karjakasvatajad on aga röövlindude peale vihased.
Kaks loomapidajat rääkisid oma loo, kuidas linnud loomi piinavad.
Lambakasvataja Jüri Koppel rääkis, et ei suuda enam kokku lugedagi, mitu tallekest ronkade ohvriks on langenud.
«Tallekesel löövad nad koljuluu naksti puruks, päris õudne vaatepilt on see,» ütles Koppel.
Koppeli sõnul on probleem iga-aastane ning ainus lahendus on tema sõnul röövlindude mahakõmmutamine. «Kõik rongad tuleb ära hävitada, siis saame hakkama,» ütles ta.
/nginx/o/2018/02/09/7559169t1h8a04.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/09/7558421t1ha520.jpg)
Ronga lemmiktoit: värske platsenta
«Juu siis ei ole neil metsas süüa,» arvas Koppel.
Tema sõnul on linnuterrori kõrgaeg kevadel, poegimisajal. «Nad on maiad sünnitusjääkide peale, tulevad platsentat ja muud nokkima. Kui sellest jääb väheks, lähevad ka loomade kallale,» selgitas Koppel.
Talumees tunnistas, et osa süüd lasub ka tema õlgadel. «Vahel tõesti jääb taluõu koristamata, aga siis nad harjuvadki tegutsema ja ilma maha kõmmutamata neist lahti ei saa,» selgitas ta.
«Loodus ongi karm ning pideva olelusvõitluse areen. Röövloomadel ei ole enda ja oma poegade toitmiseks teist võimalust kui võimalikult riskivabalt saadava saagi püüdmine ja murdmine – see on nende elu loomulik osa,» ütles keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi.
Koppeli sõnul on eriti kurb, kui tall jääb kuhugi kinni ning ronkade eest põgeneda ei suuda. «Nad vajuvad rööpasse külili või selili. Siis lõhutakse loom täitsa ära. Silmad, suu ja muu,» ütles Koppel kurvalt.
/nginx/o/2018/02/09/7559047t1h3257.jpg)
Üha julmemad
Talumehed kinnitasid, et rongad on targad, aga väga ülbed ja julged linnud. «Aknast nägin, et kuradid on jälle vasika kallal. Tegin paugu, lendasid korraks minema, aga paari minuti pärast olid juba tagasi. Siis jooksin välja ja nägin, et juba olid jõudnud vasika keha nii kahjustada, et liha väljas,» selgitas Raplamaa veisekasvataja.
Nii ei jäägi loomakasvatajatel muud üle, kui linde ühekaupa tulirelva abil maha nottida.
Mitu ronka on Koppel tänavusel hooajal ronkasid maha lasknud? «Eee... no mitte ühtegi, sest keskkonnaamet ei andnud veel küttimisluba,» ütles Koppel telefonitsi.
Seejärel kõlab kõne taustal teine meeshääl ning Koppel muudab oma vastust.
«Mida? Aaa, praegu polegi küttimisluba vaja. No siis ma olen paarkümmend ikka maha lasknud juba,» ütles Koppel muheledes.
Pesitsemiseni võib Koppeli sõnul ronkasid küttida. «Veebruaris, kui lind pesa punuma hakkab, seda enam teha ei tohi,» rääkis ta.
/nginx/o/2018/02/09/7558791t1h43ac.jpg)
Tegelikult ei tohi ronka küttida ka enne pesitsemist, sest 2015. aasta juulis võeti ronk jahiulukite nimekirjast välja.
Anonüümseks jääda sooviv Raplamaa talumees kirub keskkonnaametit selle eest. «2015. aastal tuli ühel ornitoloogil mõte ja nüüd siis peavad loomapidajad kannatama,» ütles ta.
«Ütlevad küll, et ronkasid on vähe, aga tulge maale! Vaadake, kui palju neid päriselt ringi liigub,» selgitas veisekasvataja.
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnul ei saa veel öelda, et ronga jahinimistust väljavõtmine ronga arvukust mõjutanud oleks. «Sellest möödunud aeg on veel liialt lühike, et usaldusväärselt hinnata ronga arvukuse trendi muutuseid,» ütles ta.
Talvi ütles, et on talupidajate probleemidest teadlik, kuid eelkõige saavad selle vältimiseks kõige rohkem ära teha loomapidajad ise.
Ta soovitas loomakasvatajatel loomakarja poegimisperioodil kaitsta ja kontrollida, kasutada erinevaid peletusvahendeid, koeri, ja nihutada poegimisperiood laudaperioodi lõppu.
40 minutit pärast selle loo avaldamist helistas Raplamaa karjapidaja ja ütles, et keskkonnaamet rahuldas tema taotluse. Talupidaja saab nüüd veiseid seaduslikult ronkade eest tulirelva abil kaitsta.
/nginx/o/2018/02/09/7558423t1h78a9.jpg)