Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Alajõe: ma ei ole Autorollo vaidluses pooli valinud (11)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Maria Alajõe.
Maria Alajõe. Foto: Jaanus Lensment

Riigikogu kantselei endine direktor Maria Alajõe lükkab tagasi ajalehes Äripäev esitatud väite, nagu oleks e-kirjade säilitamise korra lühendamine olnud tema isiklik ja erandlik otsus, mida võiks tõlgendada abina Keit Pentus-Rosimannusele Autorollo kohtuasjas.

Maria Alajõe sõnul on tema kohta öeldud väiteid ajalehe Äripäev ja teiste meediaväljaannete poolt alustetud ja eksitavad.

«Minul ega Riigikogu Kantseleil ei ole kunagi olnud kavatsust valida pooli nii nimetatud Autorollo vaidluses. Mul ei ole teada, kas Riigikogu liikme Keit Pentus-Rosimannuse väidetavad e-kirjad on olemas. Küll aga tean, et kuni nende avaldamisega seotud vaidluse lõpuni ei ole keegi  kavatsenud midagi kustutada. Riigikogu Kantselei pidi selle kohtumäärusega arvestama vaidlusaluse  arvutivõrgu kasutamise korra jõustumisel,» ütles Alajõe.

«Nn Autorollo kohtuasjas tehtud kohtumääruse, millega kohustati Riigikogu Kantseleid sorteerima Riigikogu liikme kirjavahetust, täitmise üle toimub praeguseni kohtumenetlus. Riigikogu Kantselei esitas nn Autorollo tsiviilasjas 02.08.2016 vastuväite. Kohus lahendas vastuväidet kuni 16.01.2018, Riigikogu Kantselei esitas sellele 02.02.2018 määruskaebuse. Seega kuni praeguseni on kohtumenetluses Riigikogu Kantselei, mitte Maria Alajõe,» seisis pöördumises.

«Süüdistused, nagu oleks 12.07.2017 allkirjastatud Riigikogu Kantselei arvutivõrgu kasutamise korra eesmärgiks olnud takistuste tegemine tõendite saamiseks nn Autorollo  kohtuasjas on vale  ja pahatahtlik. Riigikogu Kantselei arvutivõrgu kasutamise korra kehtestamise näol oli tegemist osaga juba 2015 aasta lõpus planeeritud tegevusest Riigikogu Kantselei IT valdkonna korrastamiseks ning selle ettevalmistamine toimus tavapärases korras,» ütles Alajõe.

«Riigikogu Kantselei IT osakonna tööplaan koostati 2015 detsembris/2016 jaanuaris ja selles oli ette nähtud ISKE (infosüsteemide etalonturbe süsteem eesmärgiga tagada infosüsteemides töödeldavatele andmetele piisava tasemega turvalisus) auditiks valmistumine  ja selleks vajaliku dokumentatsiooni ettevalmistamine,» seisis pöördumises.

«2017 aasta IT osakonna tööplaanis oli kavandatud  ISKE auditiks vajalike IT kordade jõustamine 1. augustiks 2017,» ütles Alajõe.

«18. mail 2017 saatis Riigikogu Kantselei haldusdirektor osakonnajuhatajatele tutvumiseks tagasiside ja muudatusettepanekute saamiseks infosüsteemide talituspidevuse korra, infoturbekorra ja arvutivõrgu kasutamise korra eelnõud,» nentis ta.

«7. juunil 2017 saatis haldusdirektor Vabaerakonna, EKRE, Keskerakonna, Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja IRL  fraktsioonide sekretariaadi juhtidele tutvumiseks, tagasiside ja muudatusettepanekute saamiseks infosüsteemide talituspidevuse korra, infoturbekorra ja arvutivõrgu kasutamise korra eelnõud. Haldusdirektor pakkus ka võimalust kohtumiseks  ja kordade selgitamiseks,» ütles Alajõe.

«11. juulil 2017 esitati asjassepuutuv arvutivõrgu kasutamise kord kehtestamiseks ning allkirjastati muutmata kujul 12. juulil 2017. a. Arvutivõrgu kasutamise kord jõustus 1. augustil 2017. Arvutivõrgu kasutamise korra punkt 9 sätestab varundamise tähtajad. Aastase varundamise tähtaja seadmisel lähtuti Riigi Infosüsteemide Ameti kui selle valdkonna pädeva asutuse näidistest,» märkis ta.

Märksõnad

Tagasi üles