/nginx/o/2016/06/22/5535851t1hd6c4.jpg)
Venemaa luureteenistused otsivad pidevalt võimalusi, kuidas välismaalasi värvata ja teiste riikide kohta infot koguda. Venemaale reisijatele tähendab see teatud riske, hoiatab Eesti välisluureamet oma avalikus raportis «Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2018».
AVälisluureameti andmetel tegelevad Venemaa territooriumil luurega, s.t üritavad sinna saabunud välismaalastega luureinfo kogumise eesmärgil kontakte luua, föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) ning välisluureteenistuse (SVR), aga ka Venemaa kindralstaabi luurepeavalitsuse (GRU) luureüksused. Peale nende koguvad Venemaal infot oma ülesannetele vastavalt ka kõigi Vene eriteenistuste muud üksused.
Aastaraamatus märgitakse, et idanaabri eriteenistuste ülesanne on välja selgitada riiki külastavad välismaalased, kellel võiks olla juurdepääs teenistusi huvitavale poliitilisele, majanduslikule ja sõjalisele infole, luua nendega kontakt (esialgu tavaliselt mõnda katet kasutades) ja võimalusel nad oma teenistusse värvata.
«Luurega territooriumilt info hankimises on oluline roll Venemaal toimuvatel suurtel rahvusvahelistel üritustel, nagu poliitilised ja majandusfoorumid, teaduskonverentsid, noorte festivalid ning spordivõistlused. Venemaal selliseid üritusi korraldades tavaliselt raha kokku ei hoita ja sinna koguneb tihti vastava valdkonna eliit kogu maailmast. See loob Venemaa eriteenistustele soodsa võimaluse sihtmärkide leidmiseks ja infohankeks,» selgitatakse aastaraamatus.
Välisluureamet juhib tähelepanu sellele, et kuna väliskülalised saabuvad Venemaal toimuvatele üritustele tavaliselt perekonnata ning tunnevad end väljaspool ürituste ametlikku programm i vabamalt, muudab see Vene eriteenistustel lihtsamakas nendega kontakti loomise, samuti juurdepääsu isiklikele esemetele (telefon, arvuti jne). «Heausksel Venemaa külastajal ei ole luureoperatsiooni algfaasis aimugi tema ümber tegelikult toimuvast,» hoiatab välisluureamet.
Välisluureamet rõhutab, et eeltoodud teabega ei soovita Venemaale reisijates paranoiat tekitada, vaid juhitakse tähelepanu sellele, et Venemaal viibimine sisaldab mõningaid riske ning eriti poliitilisse, ühiskondlikku ja ärieliiti kuuluvad inimesed peaksid kriitiliselt analüüsima nendega Venemaal toimunud vahejuhtumeid, samuti isikuid, kes nendega tutvust sobitavad.
«Kui Venemaal viibinul tekib kahtlus, et temaga võisid ühendust võtta Venemaa eriteenistuse töötajad, tasub ühendust võtta Kaitsepolitseiametiga,» soovitab välisluureamet.
Ettepanek ärimehele Euroopast*
Ühest ELi liikmesriigist pärit ettevõtja Hugo, kes nõustab elektroonikaseadmete tootja- ja müügifirma juhtkonda ekspordi küsimustes, käib regulaarselt Peterburis, kus asub ettevõtte Venemaa äripartneri kontor. Hugo on 45-aastane, abielus ja kahe lapse isa. Tema hobid on klassikaline muusika ja tennis. Noorena õppis Hugo vahetusüliõpilasena aasta Venemaa ühes tuntud kõrgkoolis ja valdab tänu sellele vene keelt.
Venemaa-visiitide käigus sai Hugo senise äripartneri kaudu uue tuttava – Sergei. Tänu heale omavahelisele läbisaamisele ja ühisele hobile – tennisemängule – tekkis meestel sõprussuhe. Mõne aja möödudes hakkas Sergei tavapärase suhtlemise käigus ilmutamasuurt huvi Hugo ettevõtte tegevuse üksikasjade ja Euroopa-kontaktide vastu. Ärisaladuse konfidentsiaalsuse nõudega kursis olev Hugo vältis Sergeile oma ettevõtte kohta detailide avaldamist.
Järgnevatel kuudel tekkisid Hugol Venemaale reisides probleemid piiri ületamisel. Lisaks tavapärasele dokumendikontrollile küsitlesid väidetavad piirivalvetöötajad Hugot piiripunkti eraldi ruumis põhjalikult eri teemadel, tundes muu hulgas huvi tema reisi eesmärgi ja detailide, töö ja eraelu ning Venemaal ja mujal maailmas olevate kontaktide vastu. Iga kord vaadati põhjalikult läbi tema pagas.
Kui Hugo Sergeile Venemaa piirivalvurite töö üle kurtis, pakkus viimane usalduslikult abi ja tegi ettepaneku kasutada selleks «tema tutvusi FSBs». Vastutasuks probleemide lahendamise eest palus Sergei Hugo abi «teatud informatsiooni hankimisel» Hugo ettevõtte peakontorist. Hugo selle ettepanekuga ei nõustunud. Sergei andis mõista, et sellisel juhul võivad «Vene ametkonnad» tekitada Hugole Venemaal tõsisemaid probleeme kui ebameeldivused piiril, kuid Hugo tegi näo, et ei saanud ähvardusest aru.
Järgmine kord, kui Hugo Peterburi lennuväljal maandus, teatati talle piirikontrollis, et tema viisa on tühistatud ja tal ei ole õigust Venemaale siseneda. Hugo on hädas Peterburi kesklinnas ostetud korteriga ja otsib uut tööd. Hugo juhtum näitab, et äriajamine tänasel Venemaal on riskantne. Isegi juhul, kui ise käitutakse täiesti korrektselt, võivad Venemaa eriteenistused ikkagi panna inimesed valiku ette, kas minna riigireetmisele või loobuda oma ärist.
* Juhtumiga seotud isikute julgeoleku huvides on nende nimesid ja teisi pisidetaile muudetud, kuid Venemaa eriteenistuste tegevusmustri kirjeldus vastab tegelikkusele.
Allikas: Välisluureamet