/nginx/o/2017/04/18/6563531t1h9db9.png)
/nginx/o/2018/02/07/7553001t1h35f2.jpg)
Kolmapäeva õhtul kinnitatakse Vabaduse väljaku ääres seisva Tallinna Kunstihoone fassaadile ligi 150 ruutmeetri suurune kunstiteos, mis kutsub üles mõtlema eesti keele kui meie emakeele üle.
Vabaduse väljakule kerkib hiiglaslik kunstiteos
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lise Harlevi "Mõtleme oma emakeeles ka siis, kui selles ei räägi" on loodud EV100 kunstiprogrammi suurnäituse "Riik ei ole kunstiteos" puhuks ning see jääb hoone fassaadi katma aprilli lõpuni.
Tallinna Kunstihoone juhataja Taaniel Raudsepa sõnul kujutavad avalikel hoonetel esitatud laused endast tavaliselt mõnda põhimõtet või motot, mis väljendab mingit ideaali või vanasõna.
“Harlevi bänner kasutab seda väljendusvõimalust, et käsitleda emakeele isiklikku kogemust ja seda, kuidas mõtetes võime oma emakeelt edasi kasutada, kuigi me selles igapäevaselt enam ei räägi. Usun, et see suuremõõtmeline ja väga silmatorkav teos riigi peaväljakul annab meile võimaluse järele mõelda," avaldas Raudsepp lootust.
Vabaduse väljakult vaadeldav teos paneb järgnevate nädalate jooksul kunstipubliku juurdlema emakeele tähenduse üle meie elus, kuid viitab sellelegi, et mitte kõigil meil, kes me üheskoos Eesti erakordset sünnipäeva tähistame, ei ole üks ja sama emakeel.
Milline on me emakeel(t)e tulevik, milline meie identiteedi tugevus ja haprus?
12 meetri kõrgune ja 12 meetri laiune bänner katab kunstihoone fassaadi kogu keskmise osa. Bänneril on olemasolev fassaad tähistatud piirjoontega ning sellele on lisatud oranži-valgetriibulised aknakatted ja tekst „Mõtleme oma emakeeles ka siis, kui selles ei räägi“.
Lise Harlev on 1973. aastal Taanis Odenses sündinud kunstnik, kes elab ja töötab Berliinis. Harlevi teosed esitavad julgeid ja tihti kahetähenduslikke lauseid, mis kasutavad avaliku ruumi siltidel, bänneritel, kuulutustahvlitel ja reklaampostidel levinud sümboleid, motiive ja tüpograafiat. Ta lihtsad tekstid ja kujutised esitavad ebamugavaid küsimusi näiteks rahvusliku identiteedi ja kultuurinormide kohta. Nende näiliselt vahetu lihtsus kannab endas tundlikku ebamäärasust ja irooniat, mis paneb meid peatuma ja nähtu üle järele mõtlema.
Katerina Gregose kureeritud näitus "Riik ei ole kunstiteos" on kunstihoones avatud 17.veebruarist kuni 29. aprillini. Ekspositsioon uurib riigi, rahvuse ja rahvusliku identiteedi keerukust ja problemaatikat ning nende praegust muutlikku olukorda Euroopas natsionalismi ja populismi taaselustumise tingimustes, pakkudes sellele teemale nüansirikkamat käsitlust, mis ulatub kaugemale tavapärasest vastandumise retoorikast. Tuues eri riikidest kokku üle kahekümne eripalgelise kunstniku, sh mitu uut tellimust, kaardistab näitus Mandri-Euroopa muutuvat poliitilist maastikku ja selle piire ning samuti eristava identiteedipoliitika probleemi.