Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

Rahvaliit ei ürita riigieelarvet muuta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Alo Raun
Copy
Toimetulekupiiri tõstmine peaks veidi leevendama abivajajate olukorda.
Toimetulekupiiri tõstmine peaks veidi leevendama abivajajate olukorda. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon otsustas mitte esitada muudatusettepanekuid 2009. aasta riigieelarve eelnõule, kuna peab seda prognooside suure erinevuse tõttu valedele alustele rajatuks.


Rahvaliidu fraktsioon on seisukohal, et riigikogu ei saa valele prognoosile üles ehitatud eelarvet seadusena vastu võtta, teatas erakonna pressiesindaja.

«Erinevus Eesti Panga ja rahandusministeeriumi prognoosi vahel on niivõrd suur, et pelgalt muudatusettepanekutega ei ole võimalik tulusid ja kulusid kooskõlla viia,» rääkis riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Tarmo Mänd.

«Muudatusettepanekute esitamine tähendaks ka opositsiooni poolt tõe eitamist ja vale tunnustamist.»

Ta lisas, et miljarditesse kroonidesse küündiva alalaekumise korral ei ole võimalik üksikute muudatusettepanekutega eelarvet tasakaalu viia.

Rahvaliidu fraktsiooni hinnangul tähendab ülioptimistlikule rahandusministeeriumi prognoosile ülesehitatud eelarve vastu võtmine ebastabiilsuse suurenemist, mis oleks kõige halvem stsenaarium riigile.

Rahvaliidu fraktsioon on seisukohal, et eelarve koostamisel oleks õige lähtuda Eesti Panga prognoosist, kuna aeg on näidanud, et see prognoos on alati olnud täpsem kui valitsuse poliitilise mõjuga ennustused.

«Valitsusel tuleb seada eesmärgiks järgmiste aastate arenguvõime, mitte ebareaalsed valimislubadused,» märkis Mänd.

Tema sõnul on valimislubadustest loobumine oluliselt lihtsam kui defitsiidist väljatulek.

Fraktsiooni hinnangul püüab valitsus valedele alustele ehitatud eelarve vastutuse lükata riigikogule.

Kui 2009. aasta eelarve võetakse vastu riigikogule esitatud kujul, siis tuleb fraktsiooni väitel juba kevadel hakata koostama negatiivset lisaeelarvet.

«Valitsuse kohus on eelarve tagasi võtta, sest valedele alustele ülesehitatud eelarve vastuvõtmine annab rahvale valed ootused ja viib meid eurost veelgi kaugemale,» leiavad rahvaliitlased.

Riigikogule esitatud 2009. aasta eelarve eelnõu on koostatud 2,6 protsendist majanduskasvu arvestades, kuid Eesti Panga prognoosi kohaselt väheneb järgmise aasta sisemajanduse kogutoodang 2,1 protsenti.

«Seega erinevus on 4,7 protsenti, mis tähendab, et 2009. aasta eelarve tulude maht peab arvestama 2 protsendilist langust, mitte kasvu,» sõnas Mänd.

2009. aasta riigieelarve eelnõule saab muudatusettepanekuid esitada 28. oktoobrini.

Tagasi üles