:format(webp)/nginx/o/2015/10/08/4569457t1hc802.jpg)
Isamaa ja Res Publica Liit mõistab hukka IRLi kuuluva GAGi direktori Aguri otsuse korraldada EV100 tähistamise järel nõukaaegset muusikat ülistava estraadikontserdi.
IRL Aguri estraadikontserdist: üritus mõjub hauarüvetamisena (41)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
IRLi liikme Priit Sibula sõnul on erakonnal võimatu tolereerida Hendrik Aguri korraldatavat nõukogude estraadikontserti ja okupatsioonirežiimi ilustaval kontserdil ei saa nende sõnul olla kohta vabariigi juubeliaasta tähistamises.
«Veel uskumatum on kuupäeva valik – 10. märts. 10. märtsil 1944 oli Tallinn varemetes ja rusu alt kaevati välja öise pommitamise ohvreid. Kontserdi toimumiskohas olid pommitamise kahjud suurimad, sellest asumist hävis valdav osa. Nõnda mõjub provokatiivse ürituse kuupäevavalik hauarüvetamisena,» kirjutas Sibul.
IRLi liikme, direktor Hendrik Aguri eestvedamisel toob Gustav Adolfi gümnaasium EV100 tähistamise järel lavale nõukaaegset muusikat ülistava estraadikontserdi. Reformierakonna poliitikud Kristen Michal ja Urmas Paet on ettevõtmise osas kriitilised.
«Eesti Vabariik 100 ja nõukogude estraad. Kes suudaks neid lahutada?» küsib Kristen Michal oma Facebooki-lehel irooniliselt.
Agur on varem öelnud, et nõukogude okupatsioonist on palju möödas ning see tasuks unustamist. Michali sõnul on see idee aga sügavalt napakas.
«Kõrvaltvaatajale paistab, et koostöö Kõlvartiga on viinud Aguri sügavale Keskerakonna süngesse laande. Selles laanes okupeerib Eesti end ise ja Nõukogude Liit tõi nii kirjaoskuse kui ka lauakombed. Totrast peost on kindlasti valmis uudist tootma Kremli kanalid, nii Sputnik kui ka PBK. Videona, kuidas Eesti tegelikult tahab tähistada oma sajandat aastapäeva ja kuidas igatsetakse tagasi häid aegu,» kirjutas Michal.
«Meie teeme Eesti Vabariigi sünnipäevaks kingituse Venemaale ja kõikidele inimestele, kes nõukogude aega hästi mäletavad,» tsiteeris Michal Agurit.
Unustamise vaimus võiks Michali sõnul unustada hoopis kontserdi korraldanud direktori. «Eesti haridussüsteem ei peaks Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva tähistamiseks nõukogude estraadi mängima,» lausus Michal.
Aguri ettevõtmine jäi hambu ka Urmas Paetile.
«Täna on aga olukord teine: nõukogude ajast Eestis on möödunud piisavalt kaua aega, et paljud asjad unustada ja ka andestada,» tsiteeris Paet Aguri vastust küsimusele, miks korraldab kool Eesti riigi 100. sünnipäeva-aastal nõukogude laulude kontserdi, mille reklaamil ilutseb okupatsioonisümbol ehk Nõukogude Liidu vapp.
«Mida peaks selle kontserdi abil unustama ja andestama?» küsib Paet. «Kümned tuhanded nõukogude režiimi tapetud ja küüditatud Eesti inimesed? Poliitilistel põhjustel tagakiusatud Eesti õpilased ja õpetajad? Suletud piirid? Inglise, saksa ja prantsuse keele õpetajad, kes kunagi ei saanud külastada riiki, mille keelt nad õpetasid? Sadade tuhandete inimeste hävitatud võimalused?» loetles ta.
«Leian, et Eesti inimeste vastu okupatsioonivõimu poolt sooritatud kuritegusid ei saa unustada ega andestada,» lausus Paet, «ükskõik, milliste meloodiatega neid üritatakse hägustada.»
GAGi ettevõtmine on Paeti hinnangul võrdväärne sellega, kui mõni Hollandi pealinna kool korraldaks oma riigi juubeliaastal natsimuusika kontserdi, et andestada ja unustada Natsi-Saksamaa okupatsiooni – ja seda vastavat sümboolikat reklaamiks kasutades. «Absurd,» kommenteeris Paet.
«Kas see ongi Eesti riigi 100. sünnipäeval Tallinna koolijuhi sõnum, millesse ta on mässinud kogu oma koolipere?» küsis ta.