Kui Postimees eile pärastlõunal keeleteadlase Tiit Hennostega lõpuks jutule sai, oli ta parajasti bussis, mitu intervjuud juba seljataga. Sellegipoolest ei paistnud üllatusnoot tunnustusest Valgetähe IV klassi teenetemärgi näol rääkides kuskile kadunud olevat.
«Täiesti ootamatu. No ikka absoluutselt ootamatu,» võttis ta kokku oma esimese emotsiooni. Kui ta eile hommikul pärast kella üheksat Postimehe veebilehelt pärjatute nimekirja luges, ei osanud ta oodatagi, et enda nime sealt leiab.
Järgnenud tunnet iseloomustas ta ühe sõnaga: ehmatus. «Keegi ju ei hoiatanud ette! Läks hulk aega enne, kui rõõm hakkas tulema,» sõnas Hennoste.