:format(webp)/nginx/o/2018/02/02/7537901t1h9788.jpg)
Astmahaigete laste vanemaid süsteemi kuritavitamises süüdistanud sotsiaalkindlustusamet on ise selleks võimaluse loonud liiga kergekäeliselt inimestele puudeid määrates.
Astmapuude määramiste hulk lastele viitab puuetega süsteemi kuritarvitamisele ja paljud vanemad taotlevad oma lapsele puuet, sest see võimaldab neil minna riigi raha eest lapsega sanatooriumisse, teatas eelmisel teisipäeval ETV uudistesaade «Aktuaalne Kaamera».
Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisivaldkonna nõunik Meris Tammik ütles saates, et paljudele lastele on määratud puue, kuigi seda poleks vaja.
Ta jättis ütlemata, et just sotsiaalkindlustusamet tuginedes e-tervises olevatele andmetele ja ekspertiisarsti hinnangule langetab otsuse puude määramise kohta. Seda ei selgitanud ka samas sõna saanud sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsioonivaldkonna juht Annika Priilinn ega ameti juht Egon Veermäe.
Amet tunnistab viga
Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaalteenuste osakonna juht Raivo Piiritalo põhjendas Postimehele senist heldekäelist puude määramist sellega, et varem on lähtutud suurenenud kõrvalabi vajadusest ravimite manustamisel ja faktist, et lapsel on astma.
«Täna osatakse aga ekspertiisi käigus individuaalset võimekust täpsemini hinnata, hinnatakse ka püsiva iseloomuga funktsioonipiirangute esinemist või puudumist,» lisas Piiritalo. Ta lisas, et täna kehtiv puue võib olla tuvastatud kolm aastat tagasi.
Kuna pediaatrite ja allergoloogide andmetel on 75 protsendil lastest astma ohjeldatav raviga, siis just nende laste kohta esitatud taotluste läbivaatamisel on märgatavalt kasvanud negatiivsete otsuste arv.
Kui 2017. aastal lükati tagasi 18,7 protsenti astma diagnoosiga laste puude vormistamise taotlusest, siis tänavu jaanuaris eitavate vastuste arv kolmekordistus ehk puue jäeti määramata 64 protsendil lastest.
«Aga on teada, et selliseid diagnoose, kus puuet kergekäeliselt määratakse, on teisigi, ka täiskasvanute hulgas,» tunnistas Piiroja.
Seepärast ongi sotsiaalkindlustusamet kogu hindamisprotsessi ja teenuste korraldust tervikuna üle vaatamas. «Edasine plaan on uurida ka teisi enam levinud seisundeid ning uurida koostöös spetsialistidega (arstid, tervishoiu ja rehabilitatsiooni spetsialistid), millised teenused on teaduslikult põhjendatud ja tulemuslikud,» sõnas ta.
Juhuslik leid
Piiriatalo sõnul selgus astmadiagnoosiga lastele liiga kergekäeline puude määramine juhuslikult, kui uuriti rehabilitatsiooniteenust kasutavaid lapsi, kellele määrati puue esimest korda. Seda analüüsi ajendas tegema tähelepanek, et teatud teenuste kasutus on madal ja amet soovis teada saada selle põhjusi.
«Astmadiagnoosiga lapsi puudutavad numbrid selgusid just teenuste analüüsi käigus ja sellest lähtuvalt oleme juba teinud teatud muudatusi ekspertiisides,» ütles ametnik.
Piiritalo kinnitusel on amet juba muutnud oma töökorraldust ja täpsustanud puude tuvastamise metoodikat. «Mis puudutab konkreetselt astma diagnoosiga lapsi, siis siin oleme juba lahti sidunud puude määramise rehabilitatsiooniplaani koostamise kohustusest, kuna puue ei tähenda alati vajadust sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste järele,» ütles ta.
Piiritalo selgitas, et rehabilitatsiooniteenus on mõeldud puudega inimese sotsiaalse võimekuse taastamisele või säilitamisele, et ta suudaks paremini või vähemalt samal tasemel töötada, õppida, iga päev toime tulla. «See on tulemusele suunatud ja ajaliselt piiritletud,» lisas ametnik. Samuti vähendas amet rehabilitatsiooniteenuse saamiseks ette nähtud sõidu- ja majutuskulude hüvitamise määrasid.
Puudetoetus kui vaesuse leevendus
Puude taotlemise tagamaid ei ole sotsiaalkindlustusamet eraldi uurinud. Näiteks astmadiagnoosi puhul tuleb Ida-Virumaa puhul ametniku sõnul kindlasti arvestada ka sealset kauaaegset õhukvaliteeti.
«Laiemat pilti vaadates tuleb loomulikult arvestada seda, kust me tuleme ja kuidas ning millal see süsteem välja kujunes – eks läbi puude määramise on lahendatud ka muid probleeme, näiteks vaesuseriski vähendamist,» möönis Piiritalo.
Ta lisas, et praegu on kõige olulisem keskenduda sellele, mida ja kuidas süsteemis paremaks muuta, et see oleks tõesti selge ja vajaduspõhine. «Täna on meil ka varasemast parem analüütiline võimekus, võtame juurde teaduspõhise mõõtme, sest kliiniline praktika ja teadusuuringud ning ravi efektiivsus edenevad sageli kiiremini kui seadusandlikud aktid,» ütles ametnik.
30. jaanuari ETV saade «Aktuaalne kaamera» avalikustas, et astmahaigete laste arv, kellele on määratud kas keskmine või raske puue, on aasta-aastalt kasvanud. Osa neist ei kasuta näiteks regulaarselt astmaravimeid, küll aga riigi rahastatud spaateenust. Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisivaldkonna nõunik Meris Tammik selgitas, et kui lapsele koostatakse rehabilitatsiooniplaan, siis selleks broneeritakse suur summa raha, mida ei ole võimalik kasutada mingiteks muudeks rehabilitatsiooniteenusteks.
«Selliseid juhtumeid on kahjuks palju, kus raha on kinni ja laps teenust ei taha või ei saa või ei kasuta. See ei ole hea, sest tegelikult on neid lapsi, kellel on sügav või liitpuue ja kes vajaksid senisest suuremat toetust,» lausus Tammik.
Tasub teada
Kõik puudega lapsed saavad igakuiselt puudetoetust, mis keskmise puude puhul on 69,04 eurot kuus ning raske ja sügava puude puhul 80,55 eurot kuus. Puudega lastel on võimalik kasutada rehabilitatsiooni teenuseid 1395 euro ulatuses aastas, lisandub transpordi ja majutuse kompensatsioon.
Ta lisas, et praegu on kõige olulisem keskenduda sellele, mida ja kuidas süsteemis paremaks muuta, et see oleks tõesti selge ja vajaduspõhine. «Täna on meil ka varasemast parem analüütiline võimekus, võtame juurde teaduspõhise mõõtme, sest kliiniline praktika ja teadusuuringud ning ravi efektiivsus edenevad sageli kiiremini kui seadusandlikud aktid,» ütles ametnik.
30. jaanuari ETV saade «Aktuaalne Kaamera» avalikustas, et astmahaigete laste arv, kellele on määratud kas keskmine või raske puue, on aasta-aastalt kasvanud. Osa neist ei kasuta näiteks regulaarselt astmaravimeid, küll aga riigi rahastatud spaateenust.
Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisivaldkonna nõunik Meris Tammik selgitas, et kui lapsele koostatakse rehabilitatsiooniplaan, siis selleks broneeritakse suur summa raha, mida ei ole võimalik kasutada mingiteks muudeks rehabilitatsiooniteenusteks.
«Selliseid juhtumeid on kahjuks palju, kus raha on kinni ja laps teenust ei taha või ei saa või ei käi. See ei ole hea, sest tegelikult on neid lapsi, kellel on sügav või liitpuue ja kes vajaksid senisest suuremat toetust,» lausus Tammik.
/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2016/03/29/5207007t1h6d92.png)