«Möönan aga, et munitsipaalmeediat puudutavate seadusesätete väljatöötamine ja hea lahenduse leidmine võib osutada keeruliseks ülesandeks. ERRiga sarnased reeglid ei pruugi siin toimida,» leiab Pikhof.
Ajalehtede liidu tegevdirektor Mart Raudsaar leiab, et ringhäälingut ei saa automaatselt võrrelda munitsipaalmeediaga. «Ma ei kujuta ette, et kogu munitsipaalmeedia muutuks avalik-õiguslikuks rahvusringhäälingu tähenduses. Samas võiks õppida seda, et kui maksumaksjate raha kasutatakse, peab selle kasutamisele järgnema seadusandja poolt kehtestatud korras avalikkuse kontroll. Siin ei saa lootma jääda hobiuurijate tegevuse tulemuslikkusele,» arvab Raudsaar.
Lahendus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses?
Raudsaare arvates võiks munitsipaalmeedia rahastamist ja selle olemust reguleerida kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses. «Tuleks selgelt välja öelda, et:
(1) omavalitsuste ülesanne ei ole teha ajakirjandust,
(2) munitsipaalmeedia ei avalda kommertsreklaami,
(3) tegemist on infolehtedega, mille ülesanne on anda valijatele aru kohaliku võimu tegevusest,
(4) infoleht peab olema tasakaalustatud, st seal peab olema sõnaõigus ka opositsioonil.»
Raudsaare hinnangul ei peaks omavalitsus üldse tegelema ajakirjanduse tegemisega, vaid ta saab vajadusel konkursi alusel osta ruumi oma rubriigiks Eesti ajakirjandusväljaannetes. «Lõppkokkuvõttes tuleb see maksumaksjale odavam,» lisab Raudsaar.
Kaasus, mis võib mõjutada ka Eestit
5. oktoobril 2017 jõudis Euroopa Inimõiguste Kohtusse Läti kohaliku ajalehe Bauskas Dzīve hagi Läti riigi vastu. Kohtuasja algatas leht põhjusel, et Läti omavalitsused annavad välja ajalehti, mis imiteerivad sõltumatut ajakirjandust.
«Pole välistatud, et vastaval kohtulahendil, kui ta peaks kunagi tulema, on mõju ka Eestile. Ja pole saladus, et tasuta valla- või linnalehtede tõttu kannatavad meie maakonnalehed, kaotades nii lugejaid kui reklaamiraha,» selgitab Heljo Pikhof.
Läti kohalik ajaleht Bauskas Dzīve kaebas Läti piirkonna Iecava kohtusse, et see peataks oma enda ajalehe väljaandmist ja lõpetaks linnavalitsuse poolt rahastatavate reklaamide avaldamise. Lisaks nõudis kohalik leht kahjude kompenseerimist.
Kaebusest selgub, et kuigi linnaleht Iecavas Zinas sarnaneb stiili poolest sõltumatu ajalehega, siis sisu poolest on see täielikult allutatud Iecava piirkonna kohalikule volikogule, seda rahastatakse linna eelarvest ning see annab linnavolikogule ebaõiglase eelise reklaamide edastamisel.