Pomerants: koalitsioonid ei suuda sageli muudatusi kokku leppida

Marko Pomerants. Foto: Meelis Meilbaum

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi hinnangul on Eesti koalitsioonide puhul põhiline probleem selles, et vajalikes muudatustes ei suudeta või ei taheta kokku leppida.

«Kui põhimõtted paigas, mis see eelnõu, siis teha on,» ütles Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Pomerants ja tõdes, et põhimõtetes kokku leppimine käib sageli koalitsioonidele üle jõu.

Eelmisel aastal vastu võetud seadustest pääsevad Pomerantsi sõnul pildile kindlasti tulumaksu muudatused ja seda loodetavasti ka heas kategoorias. Ta tõstis esile, et enam kui 160 miljonit eurot kulutatakse väiksema sissetulekutega inimeste aitamiseks.

«Muidugi, kui vaadata seaduse teksti võib herbertvingulikult  öelda «Oi õudu!». «Kui tulu on suurem kui 14 400 eurot, arvutatakse maksuvaba tulu summa järgmise valemi kohaselt: 6000 – 6000 / 10 800 × (tulu summa – 14 400). Seejuures ei või maksuvaba tulu olla väiksem kui null,» tsiteeris Pomerants seadust.

Ta nentis enamikele inimestele seaduse alusel mingeid ootamatuid tulusid kaela ei saja. «Lisaraha võetakse alati vastu, aga keegi rõõmust ei kilju. «Nii vähe!» öeldakse,» märkis Pomerants.

Hea seaduse definitsioon on Pomerantsi sõnul see, et seadus peab lahendama selle probleemi, mille lahendamiseks ta ette võeti. Liiga üldine seadus tekitab tema sõnul  rakendamisraskusi, liiga detailne muudab valdkonna reguleerimise jäigaks, ega jäta ametnikele kaalutlusruumi.

Pomerantsi sõnul kaasatakse tänapäeval huvigruppe seaduste väljatöötamisel piisavalt.

«Sõna «huvigrupp» aga võib tähendada seda, et ettepanek lähtub küll huvigrupi huvidest, aga suurde pilti või konteksti ei sobitu ja liigub maailma arengutega vastassuunas. Eks huvigruppe ole ka erinevaid. Esindusorganisatsioonid erinevate erialaliitude näol omavad kindlasti head arusaama eelnõu mõjust sektorile, aga eks nad püüa neid mõjusid võimendada ka,» ütles Pomerants.

Teenusmajanduse Koda korraldab koostöös Postimehega juba seitsmendat korda parima ja halvima seaduse konkursi, mille eesmärk on pöörata avalikkuse ja seadusandja tähelepanu kvaliteetse õigusloome olulisusele.

Konkursil võivad osaleda 2017. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ning ministri või kohaliku omavalitsuse määrused.

Õigusaktid kandideerivad kahes kategoorias:

Parima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam järgitud hea õigusloome tava.

Halvima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam eiratud head õigusloome tava.

Parima ja halvima seaduse konkursi mõõdupuu on vastavus hea õigusloome tavale, mitte aga näiteks poliitiline eelistus. Parimaid ja halvimaid seadusi hindab komisjon, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja, Eesti Juristide Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Postimehe toimetuse esindaja. Hea õigusloome tava konkursi žürii esimees on Allar Jõks.

Parimaks ja halvimaks valitud seadused kuulutatakse välja avalikult veebruari lõpuks. Komisjon põhjendab avalikult oma valikut.