/nginx/o/2017/01/05/6229505t1h4c4d.jpg)
Täna õhtul võis taevas näha ebatavaliselt suurt ja heledat kuud ehk superkuud ja ka osalist kuuvarjutust.
Galerii: taevasse kerkis kaunis superkuu (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuu tõusis kell 16.38 ning varjutust sai vaadata poole tunni jooksul. Maa vari kadus Kuu eest lõplikult kell 18 ja siis on taas näha täiskuud.
Rivo Vahtra saatis superkuu jäädvustuse Piritalt.
/nginx/o/2018/01/31/7532185t1hec5c.png)
Toomas Assak kirjutas Postimehele Tartust, et taevas oli küll pilvine, kuid paarikümneks minutiks oli superkuud siiski näha ning nii sai see ka pildile püütud. «Kahjuks varjutust näha ei õnnestunud,» lisas ta.
/nginx/o/2018/01/31/7531653t1h8802.jpg)
Liivi Leppik saatis toimetusele Viitnas kell 18.50 tehtud pildi.
/nginx/o/2018/01/31/7532181t1h2dbe.png)
Superkuu tähendab seda, et Kuu on liikumistrajektooril just täiskuu ajal Maale kõige lähemal, mille tõttu paistab Kuu Maalt vaadatuna 14 protsenti suuremana ja 30 protsenti heledamana.
Kuu keskmine kaugus Maast on 384 400 kilomeetrit, kuid superkuu ajal see jõuab Maale ligi 30 000 kilomeetrit lähemale.
Superkuu Põlvas nägi välja selline:
/nginx/o/2018/02/01/7532215t1h5b56.jpg)
Jaanuari jooksul sai tänavu superkuud näha lausa kahel korral: jaanuari esimesel ja viimasel päeval.
Termini «superkuu» võttis 1979. aastal kasutusele USA astronoom Richard Nolle.
/nginx/o/2018/01/31/7532189t1h42ca.png)
Postimehele saatis oma pildi Kuust ka kuuentusiast Martin Vällik, kes on varem ETV saates «Ringvaade» rääkinud, et kuud tasub alati pildistada, sest see jätkab üllatamist. «Aastast aastasse, päevast päeva on kuu väga muutlik. Ilmastikuolud, mis meil siin on, pilved ja maastikud on muutlikud. Valguse ja varjude mäng annab sinna varieeruvuse, mis on põnevuse allikas,» rääkis Vällik kuupildistamisest 2016. aasta novembris, kui taevas oli samuti näha superkuud.