/nginx/o/2019/12/19/12823123t1he95c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/24/7510003t1h4b9f.jpg)
Eesti veofirmad kritiseerivad teehooldajaid - nende sõnul lähtuvad hooldajad rahalisest kasust ja reageerivad alles siis, kui on juba hilja.
Veofirmade juhid kritiseerivad teehooldajaid: nad ei vaata ilmateadet (10)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui eelmisel kolmapäeval juhtus Tallinna-Tartu maanteel paarikümnekilomeetrise vahega lausa kaks rasket liiklusõnnetust, ütlesid maanteeameti esindajad, et «talvel ongi talvised olud normaalsed».
Kolme Eesti veofirma esindajad on maanteeameti seisukoha ja teehooldajate suhtes kriitilised.
«Eelmisel kolmapäeval läks vastutav inimene telekasse õigustama, et peabki olema libe ja ei saa puhastada. Kui seal oleks tema oma inimene hukkunud, poleks ta telekas õigustama hakanud,» ütles veofirma Alpter OÜ juhataja Alar Parv.
PL Trans AS töötaja selgitas, et Eesti olukord talvistel teedel on üldiselt kehv. «Hooldust teevad eraettevõtted ja kõik loevad oma raha. Loomulikult ei lähe nad puisturi või sahaga enne välja, kui on kriitiline olukord käes. Tihtipeale juhtub, et alles siis hakatakse ennast liigutama, kui on toimunud liiklusõnnetus,» arutles anonüümseks jääda sooviv PL Trans AS töötaja.
KV Transport OÜ juhataja Vallo Kägu selgitas, et hooldajad võiks võtta eeskuju Lätilt ja Leedult, kus enne lume tulekut ennetavalt tegutsema asutakse. «Juba enne pannakse keemiat peale suurtele trassidele. Ei teki seda olukorda nagu meil, et «oih, jäime jälle hiljaks, lumi tuli ootamatult maha»,» selgitas Kägu.
«Hooldajate põhiline viga on Eestis see, et nad ei vaata ilmateadet. Nemad vaatavad taevasse,» jätkas Kägu.
Teehooldaja ei näe probleemi
Kolmapäeval kahele mehele saatuslikuks saanud maantee heakorra eest vastutava Tariston AS juhatuse liige Peep Õun kinnitas, et teehoolde spetsialistid teevad oma otsuseid lähtuvalt ilmaprognoosidest, teeilmajaamade andmetest, haardeliste omaduste halvenemisest, teemeistrite kogemusest ja patrullsõitude andmetest.
«Kindlasti ei oota ükski Eesti teehooldaja mingit kriitilist aega, millal oleks kasulik välja minna ning ei lähtu oma tegevusest ainult rahast,» selgitas Õun.
Õuna sõnul jälgisid teemeistrid kolmapäevaseid teeolusid tähelepanelikult ja olid valmis kohe pärast tuisu vaibumist teehooldega alustama.
«Kordan veel, et tuisu ajal ei oleks tohtinud kloriide teepinnale puistata, olukord võinuks olla kordi dramaatilisem,» ütles Õun, lisades, et sarnaselt käitusid ka kõik teised tuisupiirkonnas töötanud teehooldajad üle Eesti.
«Möödunud kolmapäeval ei oleks saanud teedel ennetavaid tegevusi teostada,» ütles Õun.